Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Thursday, December 25, 2014

Merry Christmas!

MERRY CHRISTMAS!!!

Häid pühi kõigile kallitele!

Jõuluöösel tuleb jõuluvana läbi korstna ja poetab kingid jõulusuka sisse kamina ees. Lapsed peavad santale jätma küpsiseid ja piima, et jõulumehel ikka kõht täis oleks. Hommikul on toimunud jõuluime ja lapste sukad on kinke täis…Jõuluidüll missugune, aga..

Ameerika lapsed jõuluvanasse ei usu. Küll nemad juba teavad, kus kingid kuuse alla ja sussi sisse tulevad. See aga, et kõik (eriti lapsed) kingitustega üle kuhjatakse on siin niivõrd tavaline ja iga-aastane ettevõtmine, et ameeriklased, vist ise ei taipagi kui totralt palju nad kulutavad asjadele, mida tegelikult isegi vaja pole. Suur rituaal on kingituste tegija loosiga tõmmata enne jõule, kinkite superkorralik pakkimine (jah, omandasin nende jõuludega ideaalse pakkimistehnika), kuuse alla panemine, susside täistoppimine (igal pereliikmel oma hiigelsuur jõulusokk KAMINA ääres), hommikul ärkamine, kinkide JAGAMINE (kingi saamiseks ei pea sa midagi tegema, ei salme, laule, trikke), pakkide ükshaaval avamine, rebides hoogsalt pakendeid lahti, ohoo, ahhaaa, thank you, pakkepaberite suurde prügikotti kuhjamine ja viimaks uute riiete passimine, elektroonika katsetamine, maiuste söömine...

Meie peres algasid jõuluüritused juba eelmisel laupäeval, kui toimusid jõulud emapoolse suguvõsaga. Kohal olid ema õe ja kahe venna pered, vanaema (ema ema) oma poisssõbraga :D . Väga lõbusad ja toredad inimesed kõik, uurisid palju ka Eesti ja mu vahetusaasta kohta. Toiduks oli siis Aasia-päraselt tellitud Phat Thai (Tai nuudliroog), eggrolls, suupistetena juustud, crackerid, isetehtud Lähis-Ida maiused pistaatsiatega, kooki, kommi, küpsiseid, värske salat, juustukook, brownied…jnejnejen, ehk siis kõike ohtralt ja magusalt nagu Ameerikas ikka. Kingitusi oli kuuse alla kogunenud päris ohtralt ja peale söömingut hakati siis kinke laiali jaotama. Nendelt jõuludelt sain vanaema Alidalt pehme sviitri ja kehakreemi ning tädilt, keda ma ei tundnudki enne jõule, käsitöökommid. Beebi Liam kuhjati muidugi igasugu kinkidega üle ja hostvend Mike oli nii armsalt õnnelik oma kinkide üle :D Jah ta on 24, aga tema sõnade järg on jõulud KÕIGEE paremad pühad Ameerikas ja näha teda säramas, veenis ka mind Ameerika jõule armastama.

Jõule tähistavad ameeriklased jõuluhommikul ehk 25ndal detsembri hommikul. Kuna minu pere on katoliku usku, siis 24nda õhtul hiljahilja, kella 9 ajal, toimus traditsiooniline jõuluteenistus. Alguses kuulasime käsikellade ja koori pisikest kontserti (minu ema mängib kiriku käsikella ansamblis). Katolik kirik on kindlate traditsioonidega kirik ja eri rituaalid, salmid, õnnistused käivad asja juurde. Preestrid viirukitega ja armulaud Jeesuse ihu ja verega. Mis minu jaoks alguses äärmiselt veider tundus oli see, et niipea kui iga kiriku külastaja on võtnud lonksu veini ja tükikese leiba, löönud risti ette, siis kogutakse ülejääk kokku ühe anumasse. Veini jäägid, leivajäänused kallatakse kokku ja nõud pestakse veega. KUID! Attention! Kogu pesuvee koos leivapuruga joob ära peapreester, sest väidetavalt peale armulaua rituaali muutub vein imeväel Jeesuse vereks ja leib Tema ihuks, mida ju mitte mingil juhul ei sobi minema kraanist kallata. Vot sellised lood. 

Jõuluteenistusel laulsime ka jõululaule kõik kkoos laulikust. Katolikus kirikukus on palju püsti tõusmist ja regilaulude tüüpi laule( korda seda mida ees lauldakse), preestri palvuste järel kindlate lausete ütlemine, põlvitamine. Väga põnev on tegelikult osaleda teenistusel minu jaoks ja kuna minu pere käib kirikus harva, siis on vaid rõõm, et sain selle ära näha. Väga paljud noored on muuseas süvausklikud Ameerikas. Neiud hoiavad ennast abielu jaoks ja pühendavad ennast enne seda täielikult Jumalale. Abiellutakse üpris noorelt vist ikkagi, sest minu hostvend Mike oli 23 ja ta naine 22, kui nad abiellusid ja teine hostvend Steven abiellub sel juunil ning mõlemad oma kihlatuga on nad 22 aastased. Ema rääkis, et eelkõige abiellutaksegi vaid kindlustunde pärast, et kui laps saadakse, siis lahkuminnes ühine vara võrdselt jagatakse.


Teised jõulud leidsid aset selle nädala teisipäeval, kui toimus traditsiooniline naabritejõulupidu, kuhu olid kogunenud kõik peretuttavad naabrusest, kellega suheldakse (võib-olla kasvõi siis üks kord aastas jõulde ajal). Kõik tõid midagi ühislauale süüa, ema oli teinud eelmisel õhtul suuuure potitäie white chicken chilli ja ka magusast polnud tookord puudu :D VOt sellel peol oli kuhjaga inimesi!! Ja vaene Liam, kes terve õhtu jooksul käest kätte käis kõigi naisolevuste vahelt, kes kõik arvasid, et nende ninnu nännu või õhku viskamine või õõdsutamine või märgade mopsude andmine või ehmatamine (:D :D) või raputamine (jah :D :D raputamine) on beebi Liamile parim. Kõike seda tehti muidugi kõva hääle saatel niiet nii mõnigi kord pahvatas Liam ootatud naeratuse asemel nutma ja ta emme pidi ta päästma. Paaril korral võttis Ksusha Liami lihtsalt mõne järjekordse supernanny käest ära ja viis ta üles voodisse ja vaikusesse. Nalja sai :D

Kingituste tegemine/jagamine oli seekord white elephant stiilis ehk iga külaline pidi tooma  midagi oma kodust, mida nad ei kasuta, mis on üle ja võiks hoopis kellelegi teisele rõõmu valmistada. Kõigile jagati kaardipakist üks kaart ja loosiga hakati teisest kaardipakist tõmbama vastavaid maste ja numbreid. Kui tuli sinu kaart siis reeglid sellised: 1. variant A: sulle meeldib kellegi teise juba avatud kingitus ja sa lähed “röövid” selle endale  või variant B :Sa valid kingikuhjast endale kingituse 2. Ava kink ja näita kõigile teistele 3. kui sulle ei meeldi see kink, mis sa said, siis võid loota, et äkki kellelegi teisele see meeldib ja sul varastatakse see ära, sest kui sinult kink röövitakse saad sa variant A: valida uue kingi kuhjast variant B: röövida kedagi teist. Igat kinki saab röövida vaid 3 korda ehk kui sa oled 3. röövel teatud kommikarbile näiteks, siis on see lõplik ja keegi seda sinult enam võtta ei saa. (Ärge muretsege, vastav inimene peab arvet mitu korda midagi varastatud on). Minu päästis ära isa, kes röövis minult küünlaalused ja ma sain seejärel varastada ühelt tüdrukult juggle’ing kit’i. Viimase ndl jooksul on Mike mulle õpetada püüdnud kuidas žongleerida, niiet see kink läks nagu rusikas silmaauku. Keegi õnneks seda varastada ei üritanud minult :D :D nii olengi kit’i uhke omanik. 

Kolmadad jõulud olid eile, 24nda detsembri õhtul, mu endise hostperega. Lõuna ajal võttis Mark mu kodust peale, küpsetasime Liisaga piparkooke terve päeva, kl 5 õhtul käisime Agnese pere kirikuteenistusel, tagasi koju jõudes avasime kingid ja sõime toreda ning maitsva jõulu õhtusöögi. (Kella 9ks õhtul oli mul vaja juba oma päris pere katolikule teenistusele jõuda.). Kuna nende kirik on non-denominational, siis veidi ebatavaliselt minu jaoks kulges teenistus valju muusika, kitarride, trummide, videoklippide,  jõuluräpi ja etteastetega. Teenistus lõppes aga väga jõuluselt. Kõiik külastajad süütasid oma käes olevad küünlad, püsti seistes hoidsid nad küünlaid õhus ja laulsid karaoket kaasa lauljatega laval, kogu saal oli vaid küünlavalguses. VÄga imeline vaatepilt :) Nüüd aga kingitusteaeg!!!! 

OMG ma pole vist kunagi #1 näinud niii palju kingitusi #2 saanud nii palju kingitusi ühe korraga #3 pidanud mitte midagi tegema selleks, et kingitusi enda kätte saada :D :D :D They say Christmas is the hardest time for exchange students. Mina ütleks, et You’ve never been to America if you say so :D I LOVE CHRISTMAS!!!! Ma sain niii palju armsaid ja toredaid kingitusi Agneselt ja nende poolselt perelt, et uskumatu. Lahkusin nende poolt kahe suure paberkotiga täis kinke :D Liisale lasin ma oma vanaemal Eestis teha peaaegu identse lapipadja, mis mu vanemad koos Kalevi kommikuhjaga enne jõulu minuni toimetasid. (Taustaks: Võtsin kodus kaasa omatehtud lapipadja, jõudsin USAsse ja Liisa armus minu patja. Kui pere vahetasin jätsin oma padja Liisa hoolde kuni jõuludeni, et siis vahetust teha ja talle uhiuus, kuid minu omaga sarnane padi üle anda). Ma loodan, et Liisale meeldis mu üllatus ja suured tänud mu vanaemale, kes nägi padja kallal vaeva :) Lisaks tegin varasemalt minu Postma’de perekonnas veedetud aja piltidest kalendri 2015. aastaks ja sain ka selle üle antud neile :) Eraldi saadud kinkidest tooksin välja Starbucks’i termose ja gift cardi, tibukollase tassi kirjaga “Say nice things about Detroit”, raamatu “Gone Girl”, Michigani särgi ja “Mug cakes” koogiraamatu :) Aitäh Agnes, Liisa ja Mark selle eestiliku jõuluõhtu eest!

Jõulupöörasus jätkub...

25nda detsembri hommikul tuleb jõuluhull Mike mind äratama kell 9 hommikul (eelmine õhtu läksid kõik kell 2 öösel magama, sest nii palju oli rääkida ja viimaaks jõudis koju ka teine hostvend Steven oma kihlatu Natalie’ga). Ta koputas, tuli sisse, hüüdis ON JÕULUD ja hakkas mu lihasterulliga mu valusaid jalgu rullima samal ajal kui ma magasin :D :D  See tegu äratas mind kindlapeale ülesse, polnud kahtlustki :D Kogu kuuse alune ja kamina esine oli täis KINKE. Eri suuruses, värvides, paberites….kogu põrand oli kaetud. Pakid jaotati kõigi vahe ära ja siis kui igaüks oma kuhjaga ennast valmis oli seadnud, hakati kinke avama (loe:pabereid rebima). Ei mingeid salme, laule. Taaskord SEE POLE VÕIMALIK, KUIII PALJU KINKE VÕIB SAADA ÜHE KORRAGA!!!!!! Eraldi tooksin välja kuhjaga riideid, uus rahakott, kuhjaga meigiasju, komme ja mida kõike veel. Kui siis hiljem laotasin kõik saadud kingid oma toa põrandale, ei paistnud vaipkate enam väljagi. Ameeriklased peavad kvantiteedil põhinevaid jõule. Mida rohkem, seda uhkem!!!!

Hommikusöögiks olid donut’id kohviga, seejärel peekon, seejärel isetehtud vahvlid siirupiga :D :D Peale hommikusööki hakkas ema valmistama juba õhtusööki :D Kella 2 ajal jõudsid kohale vanaema ja poisssõber. Sahmisime kõik õhtusöögi kallal ja umbes 4-5 paiku istusime lauas söögiks: brokkoli (ameeriklaste lemmiktoit vist), kartulipuder, kaste, salat, ja suur liha (ham’i) käntsakas, mida Mike eelnevalt elektrinoaga parajateks tükkideks oli lõiganud, Muidugi sain kõigile rääkida Eesti verivorstidest ja neid natuke hirmutada :D . Magustoiduks pumpkin pie, apple strudel vahukoorega :D nämmm…

Lõpetuseks peaksin mainima, et eestlaste söögiorgja jõulde ajal on sada korda hullem :D :D , kuid kingitustehullust USAs ei trumpa vist keegi üle :D 

Homme ootab juba sõit üles Michigani osariigi põhja, kus tulevad jõulud isa poolsete sugulastega. Seal põhjas on meie perel ja isa sugulastel suusamaja ning saame kogu perega lumelauatada ning lund (mida meil siin kahjuks pole) nautida:)))) 

Ilusat jõuluaega!
B


Cake pops

Mom

Esimese jõulupeo kingid (korrutage see hulk kinke umbes 5ga ja saata 25nda hommiku kingikuhja suuruse)


Jõulupeo snäkid emapoolsetega

Lähis-Ida maiused


JAH, selline oli kook :D

Jõulufänn Mike

Tegime õega ja kaunistasime cupcake'e

Liisa tehtud piparkoogi maja

Agnese pool piparkoogihoos

Non-denomitational kirikus küünlavalgel

Õnnelik Liisa

Kingikuhi Agnese juurest

Piparkoogi-ime

Meie jõulud perega

Kõik jõulukingid (1/4 puudu umbes) minu toa põrandal


Beebi Liam

Jõululaud

Singimeister Mike

Pumkin pie vahukoorega 

Sunday, December 21, 2014

18 juba täis !!!

Mõtlesin, et pühapäevasel hommmikul võiks natukene teid kurssi viia minu elukesega, sest palju on vahelt ära jäänud. Tahtsin juba oma sünnipäeval tegelikult panna ülesse postituse oma päevast, aga millegipärast koju jõudes oli see fail kadunud evernote’st :( Seega venis jälle postitus ja täna võtan ennast kokku. 

Niisiis. 16.detsembril, eelmisel teisipäeval, sain ometikord 18. Tegelikult ma väga seda ei oodanudki, sest esiteks ei saa sa USAs väga midagi oma täisealisusega peale hakata (alkoholitarbimine alates 21. eluaastast ja siin olles ei või ma ju autoga ka sõita) ja teiseks kardsin seda natuke ka, sest nagu ette arvasingi, siis esimest korda oma sünnipäeval hakkasin mõtlema, et kuulekuule, mida sa oma 18 eluaastaga ka korda oled saatnud siis ja paraku ei osanud sellele vastata...

Päevast lähemalt siis: 

Selle aasta sünnipäev jääb oma veidrustega ikka kauaks meelde. Sünnipäeva õnnitlusi hakkasin saama juba 15nda detsembri õhtul. Mina muidugi olin alguses ikka väga segaduses, sest ei taibanud ära, et eestlastel juba öö ja minu sünnipäev (7h ajavahe). Niisiis olingi parasjagu kohekohe trenniks ennast valmis panemas, kui Triina helistas ja mind oma õnnitlustega üle valas. Naljakas moment oli veel see, kui pidin siis oma pakke avama hakkama, mis mu hullukesed sõbrad teisest maakera otsast juba ammuammu kohale olid toimetanud, kuid mida ma endaga juba 2 ndl kaasas olin vedanud, avamata :D  Niisiis sünnipäeva kastid said lõpuks avatud Triina kõne peale. Ja OHH, KUI RIKKANA MA ENNAST TUNDSIN SEL HETKEL, ET MUL ON AU SELLISEID SÕPRU OMADA.  Aitäh teile Triina, Joanna, Pille, Karla ja Henrik :)

Te küsite, mis pakkides oli? Eks ikka ohtrat head Eesti šokolaadi :D Fazeri uusimaid šokolaade (mida ma veel proovinud ei ole :P) , kiirnuudlid ja kartulipuder (Triinalt muidugi eksole :D ), mega kenad spordipüksid ja pluus, plaat minu lemmiklauludega Soundcloudist :) , minu lemmikfilmi DVD (500 days of Summer), toredaid kaarte ja kirju ;) , superkenad kõrvarõngad ja inglitiibadega kaelakee Joannalt ( I’m in love with those!!),  roheline jõulutee ja viigimarja džemm, minu lemmiktoonides küünal :) Niisiis juba 15nda dets õhtul olin kingitustega ülekülvatud :D Ahjaa, 13.detsembril veetis päeva ka oma eelmise hostpere ja Liisaga. Käisime frozen yogurti paigas ja Agnes andis mulle üle varajase sünnipäevakingi- Michigani käsitööehte, käevõru maheda kollasega:) Aitäh, Agnes! :)

16.dets hommik: Ma leban voodis, mõtlen, kuulan, kas keegi liigub maja peal. Muidugi ju ma ei teadnud USA sünnipäeva kommetest midagi.. Kas mulle tullakse koogi ja kingitustega kogu perega laulma nagu Eestis peretraditsioon? Paar minutit siis nuputanud, tõusen ja vaatan telefoniteateid. Ja mida ma leian: kaks voicemail’i issilt USA telefoni peale? Mis toimub :D Hakkan siis neid kuulama ja kui esimene voicemail sisaldab segaseid hääli ja küsimusi nagu “uuu, Päpi, kus sa oled?” “Päpi!!!” “uuuu, miks sa ei vasta?” :D :D siis teise voicemail’ga laulab mulle kogu pere sünnipäeva laulu nagu alati :) (jah, nad vist lõpuks mõistsid, et tegu automaaat vastajaga (mis muide USAs väga popp ja absoluutselt kõik kasutavad seda siin ja jätavad voicemail’e) Nii armas, et pani mu kohe pisaraid valama hommikul.

Siis avasin oma fb seina ja järgmine üllatus avanes. MU KALLIS KLASSS EESTIS oli üles laadinud video, kus nad kõik koos mulle sünnipäevalaulu laulavad!!!!! Kas saaab midagi veel südamlikumat ollla. Sel hetkel valasin juba krokodillipisaraid õnnest ja õnnetusest, mõlemast. USAs oleku aja jooksul on neli asja mida ma ÜLE kõige igatsen. 1. mu klass 2. ühistransport 3. issi, kes hommikul jalamassaažiga äratab 4. emme, kes hommikuks pudru keedab. Aitähh teile kõigile, kes te isegi ookeani tagant mu sünnipäeva nii totaalselt armsaks suutsite muuuta!!!!!!

Koolipäev paraku kujunes veidraks. Tavaliselt on siin nii, et sünnipäeva lapse sõbrad peavad last meeles ja kingivad talle posu õhupalle, kus peal kirjas B-day Girl vms . Lisaks võivad sünnipäeva tüdrukud kanda krooni B-day sildiga, või siis seda misside silti, mis üle õla pannakse. Vahel kaunistatakse ära ka sünnipäeva lapse locker või jäetakse lockerisse üllatus (parimad sõbrad teavad lockeri koodi ilmselt). Igatahes teab kogu kool sel päeval ja kõik kes vastu tulevad, et sul on sünnipäev ja kõik hüüavad sulle Happy Birthday!. Minul aga paraku…sellist asja ei olnud. Keegi pea ei teadnud, et mul sünnipäev oli ja vähesed, kes teadsid olid kas unustanud või lihtsalt ei hoolinud. Muidugi ei olnud mul teisipäevaks veel ühtegi päris sõpra loodud, kõik oli veel uus ja värkse, kuna 16.detsember oli mu 6. päev uues koolis. 

Kogu päeva meenutasin, kuidas vana klassiga iga aasta sai sünnipäeva tähistatud, igas tunnis laulis kogu klass üha uuesti ja uuesti sünnipäeva laulu, jagasin komme, lennutati tooliga vanuse võrra õhku… Ei midagi sellist USAs. Mis ikka . Kui aga peale tunde esimest korda Tech Girls meetingule läksin ja nad teada said, et mul sünnipäev, siis mida ma kuuuulen???! Kogu seltskonda võtab üles sünnipäevalaulu!!!! Päev muutus kohe paremaks ja pean mainima ka seda, et Tech Girls’i klubis on koos ja ääretult vahvad inimesed :) Tol päeval viis mind koju mu esimene sõbranna Grace oma retroautoga ja sõit oli väga lõbus :) Sellest päevast peale oleme Grace’ga sõbrannad ja see reede käisime koos ka tema sõpraderingi (nüüd siis ka minu sõpraderingi) bonfire’il. Muide Grace’ga on mul koos Yoga ja seal tutvusimegi. Samuti on Yogas ka üks Grace’i sõpraderingist kutt Van ja kolmekesi me siiamaani olemegi tegutsenud. Mõlemad väga toredad:) 

Jõudsin niisiis koju peale kooli ja ikka ei midagi. Hommikul korra oli ema kööki tulnud ja palju õnne soovinud, isa ka möödaminnes midagi soovis, aga muud midagi. Selles osas olin päris õnnetu.. Õhtul aga kui kõik kodus olid ja ma trepist alla läksin oli kogu laud kingitustega üle kuhjatud järsku ja šokolaadikook kirjaga “HAppy Brithday, BeaBea!” milline ülllatus! :) Enne kui kingitusi avada võisin läksime kogu perega sööma ääretult põnevasse jaapani steakhouse’i Samurai, kus kõik road valmistab sulle nina all jaapanlasest kokk.  Toidu valmistamise ajal ta muidugi trikitab, viskab mune õhku, paned panni leekidesse ja kõik käib juba kähku, nagu nobetatel asiaatidel ikka. Õhtusöögi lõpuks toodi mulle rohelise tee jäätis, sees üks küünal ja kogu söögikoht laulis mulle :) Niisiis sain ka küünla puhuda ja soovida :) Koju jõudes avasin oma suured kingitused ja sain uue padja, roosa fööni, kõrvarõngad, humoorika kaardi :D ,3paar lemmmikuid pehmusid sokke ja mega ilusatooniga huulepulga. Sõime šokolaadi kooki ja jõime teed ja mitte nii ootuspäraselt alganud päev sai armsa lõpu :) Mul on ikka nii vedanud oma perega siin! Isa küsib tihti minult, et “are you happy, BB?” ja mismuud ma vastata oskan kui jah, vägaväga happy.

Sest ma tõepoolest olen õnnelik :)
B



 
Liisa haikalaga frozen yogurt

Karvane käsi ja imekena ehe Agnese perelt :)

KAST kinkidega Eestist

Mina kastiga

Nuudid ja kartulipuder (samal ajal kui ma pakke avasin, siis oli Triina telefoni otsas ka :)

Tee ja confiture


KOmme, komme, komme

<3 Kõik kolm lemmikut

Aitäh Joanna! Seda kaelakeed kannan ma iga päev nüüd :)

Pere poolt kingikuhi :D

Kook

SAmurai kokk

Perepilt ka :) (puudu on veel päris paljud, et pere completed oleks)


Sünnipäeva kaart perelt :D (ema kirjutatud nkn )

Õnnelik 18- aastane :)

Tuesday, December 16, 2014

Uued tuuled

Vabandan, et olen blogi unarusse jätnud mõneks ajaks. Viimase nädala jooksul on aga nii palju uut juhtunud, et ei teagi, kust alustada ja parem on ju siis üldse postitus alustamata jätta. Üks põhjus, miks ma teile täna kirjutan on aga pere- ja koolivahetus. Täna/eile on/oli ka mu sünnipäev (!!!!!) ja sellest kirjutan järgmises postituses ;) 

Justjust, neljapäeval, 4.detsembril, saabus mulle e-mail, kus YFU teatas, et reedel  (ehk tookord järgmine päev kohe) on mu viimane päev University High School Academy’s ja juba esmaspäeval alustan kooli Farmington High Schoolis. Ühtlasi vahetan ka pere ja kolimine uude perre leiab aset laupäeval. That was it! :D Paar sõna oli kirjutatud pere kohta (nimed, vanemate elukutsed) ja edasisteks juhisteks pidin õhtul YFU inimesega ühendust võtma. Sellest emailist edasi kulges elu algul kurvana, sest pidin lahkuma oma sõprade ja õpetajate juurest vanas koolis, samuti oma 3kuu jooksul armsaks saanud perekonnast ja mõtlesin hirmuga, et oh jah, jälle olen see “new girl” koolis, kes kõigile seletama peab endast ja no friends :D Siis aga kui reedel kõigiga koolis hüvasti oli jäetud ja järgmine päev ootas ees kolimine, olin juba põnevil, natuke hirmul ka kogu “pea-ees-tundmatusse-vette” minekul. 

Laupäeval kella 4 ajal tervitas mind uus hostema juba koduuksel, tassikese tee kõrval rääkisime Agnes(mu endine hostema), mina ja uus hostema juttu ning kui Liisa ja Agnes mu lõpuks uude koju maha jätsid, algas uus lehekülg minu vahetusaastast. 

Perekond Murphy: isa Pat, ema Renee (kelle ema on itaalia juurtega), tütar Michelle, pojad Michael and Steven, väike kutsu Missy (12 a vanadaam).  TÄHELEPANU! Tegemist on 100% Ameerika perekonnaga, kelle suguvõsa ja pere on hiiglama suur ja mille liikmete kirjeldamiseks läheks ilmatuma kaua aega. Ema töötab terapistina lähedal haiglas, isa müügialal (töötab kodus põhiliselt oma kontoris). Kõik lapsed on kodust v2lja lennanud. Vanim poeg Mike (24) on abielus venelanna Ksenjaga, kellega tal on ka 3 kuune SUPERARMAS pojake Liam. Mike õpib lennuki piloodiks. Keskmine poeg Steven (22) on kihlatud ja abiellub sel suvel Natalie’ga, kellega nad elavad Grand Rabbit’is. Grand Rabbitis elab ka pere pesamuna 18 a (meil 3 kuud vanusevahe) tütar Michelle, kes on esimest aastat kolledžis matemaatikat õppimas. Pereliikmetest pole ma hetke seisuga ainsana kohanud veel Steven’it ja Natalie’d. 

Kohe esimesel õhtul uue pere juures tulid külla ka vanaema ja tema boyfriend, kellega ta koos on olnud juba üle 25 aasta. :D Kas pole tore 25 a boyfriendi staatuses püsida. Väga vahva paarikene ja vanaisa(kutsun teda vanaisaks siis hetkel, sest ei oska kuidagi teisiti) hästi taibukas, uudishimulik ja laia silmaringiga. Samuti esindab vanaisa* ehtsat ameerikalikku huumorit :D 

Pere on varem võõrustanud tüdrukut Liviat Švetsist, kes on neile siiani nagu teine tütar. Livia käis just see suvi neil külas ja samuti saadavad nad iga aasta Liviale jõulupaki ja sõnumineerivad tihti omavahel :)

Perest ja uuest elukohast:

Mu uus pere elab vanast elupaigast umbes max 20min kaugusel Farmingtoni ja Farmington Hills’i piiripeal. Farmingtonil on downtown, kino,  palju poode, söögikohti, kohvikuid, fitness klubi, 3 keskkooli, 2 raamatukogu, hulganisti golfiplatse, parke, MAJU, ilusalonge. Minu kodu asub centercenter’ist kuskil 4 min autoga, ehk lähedal :D Kodul on kaks korrust + basement ja tagaaias bassein (!!!). Mul on oma tuba, üpris suur ja garderoobiga. Eraldi vannituba vaid nädala sees, sest iga nädalavahetus käivad Mike ja Šuša (Ksenja hüüdnimi) beebiga meil külas ja siis jagame vannituba. Mike ja Šuša võtavad alati kaasa ka oma kassi Muffini. Muide Mike oskab niimõndagi juba vene keeles öelda ja on juba hetkeseisuga juba ära õppinud paar eesti keelset väljendit. Kusjuures väga puhtalt hääldab sõnu, mis ameeriklase puhul väga haruldane on. :) 

Uus kool on Farmington High School, kus olen praeguseks 5 päeva käinud. Koolis on bassein, jõusaal, gym, sada muud ruumi, dance studio, suur staadion õues, sporditiimid ja esmaspäeval, ehk eile,  oli uue muusikali “Cinderella” AUDITION!! (l2hemalt r22gin juba varsti sellest, kui tulemused teada;).  Koolis on trimestrid ja iga trimester saad pm endale uue tunniplaani valida ja ained. At least I can :D Olen koolis senior ehk lõpuklassis, mis tähendab, et saan kaasa teha kogu kompoti: seniorite üritused, kooli lõputseremoonia ja all night party :P Kool algab 7.45, päevas on 5 tundi + lõuna. Iga tund kestab 1h ja 10min, lõuna 30min. Mina söön A lunch’i ajal peale teist tundi juba, kus paraku v2ga v2he minu s6pru on. Enamus klassid see trimester on ka paraku sellised, kus pean koos olema kas 9ndike v 10ndikega.  Teisel trimestril ehk hetkel näeb mu tunniplaan välja selline: U.S History, Yoga & Pilates, LUNCH, Honors Biology, English 11(mis tähendab et ma junioritega koos seal) ja Statistics/Probability/Logic (mata pm). See tunniplaan kordub IGA jumala päev. Niiet jah, mul on iga päev yoga!!!!! I love it !!!!! Kool on täpselt selline nagu ma ette kujutasin enne USAsse tulekut ja finally it came true :))

Seni on kool pakkunud vaid positiivseid kogemusi, uusi toredaid tutvusi, klubisid ja õpetajaid. Minu koolis on veel 5 YFU VÕP’i, kellest näinud olen vaid kahte :D , sest kool on pretty big :D Esimestel päevadel käisin kaart näpus ringi, et mitte ära eksida :D :D Muide saksa VÕP Kim elab minust vaid down the street ja enamus hommikud võtab ta hostisa mu peale. Peale U.S history pole mul ühtegi ainet sama teiste VÕP’dega. Kui koolist koju vaja kohe  tulla, siis pean võtma kollase school bus’i. Esimesel koolipäeval suutsin aga bussist maha jääda, sest see elukas lahkub 5min peale tundide lõppu, ehk kui sa kohe ei välju vastavatest ustest, siis on bussid lännu. Mind kutsus aga counselor peale tunde oma office’sse, mis võttis lisaaega ja nii  ma maha jäingi. Õnneks kuna isa töötab kodus ja on suhteliselt vaba graafikuga, siis tuli ta mulle järgi :)

Murphy family’l on hiiglama palju traditsioone, kombeid ja sugulasi. Jõule peetakse kord kodus, kord naabritega, kord emapoolse suguvõsaga ja nädalavahetusel sõidame kogu perega isa suguvõsa jõule tähistama üles põhja mägedesse, kus mu perel on suusamajake mägedes ja kus saame lumelautada ja suusatada, KAARTE MÄNGIDA (huge tradition mu perel. Laupäeva õhtul õpetati mulle kogu perega selgeks kaks põhilist mängu, mida suguvõsas mängitakse :D hihii ). Suvel on seal samas suusamäe asemel golfirajad, kus käiakse golfitamas ja lähedal asuva järve ääres on meil kaks jet ski’d :))) 

Juba teisel päeval uues kodus, uue perega tundsin ma ennast nagu kodus. Hostvend Mike on täpselt selline nagu ma vanemat venda ette kujutaksin :D Teeb nalja, tögab ja räägib hästi palju. Isa käib igal õhtul Fitness 19 jõusaalis trenni tegemas ja olen korra temaga kaasas ka käinud juba. Kõik pereliikmed on supertoredad, ema alati kallistab, kuid oskab ka karmisõnaga olla, laskmata sul 6igelt teelt kõrvale kalduda. Mul on nii vedanud, et olen endale USAst leidnud kaks lahket perekonda, kes mul alati olemas on ja kelle juurde tagasi külla tulla aastate pärast :) 

Pikemalt võin rääkida juba järgmistes postitustes, kui enne seda tahaks veel otsad kokku tõmmata novembri tegevustega ja panna 3 kuud USAs ilusti blogisse kirja. JA MUIDUGI KIRJUTAN KOHEKOHE VALMIS KA OMA SÜNNIPÄEVA POSTITUSE :)

Mõned pildid teile illustreerimiseks ka :)

I’m so happy!
B




Uues kodus kuusepuu (kunst)

My new family (ülemisel pildil vasakult: Mike, Ksusha, isa, ema, Steve, Michelle, alumiselt pildilt proovige juba ise olulised isikud matchida :D )

Käisime pühapäeva õhtul Mike ja Ksusha ning Mike parima sõbra Dereku ja ta gf'ga Detroit Zoo's , kus oli Light Night. KOGU loomaaia põhitee oli täis tulesid!




Kassast sai kaasa prillid, mis muutsid iga ülespandud tulukese LUMEMEMMEKS või siis LUMEHELBEKS!!!! Ma pole midagi nii lahedad veel kogenud!
Loomaaiast tagasi sõites olid kõigil prillid peas (va juhil muidugi!! :D ) ja oii kuidas me naersime. IGA valgusfoor või autotuli oli lumememm :D :D 

Seltsilised :)


Igalühel oma. (Isal Liam, vennal Missy)


JAH, mu kodupoes müüakse keefirit! (Mis paraku üldse Eesti moodi ei maitse...aga ajab asja ära)

Ei, see pole loomaaias tuledeööl tehtud pilt, need on meie naabrid Rumeeniast, kelle kodu, nagu isa ütleb, paistab isegi kosmosest :D Tänaseks ehib nende õue ka täispuhutav lumememm ja kummist kuul, mille sees jõuluvana ja lumememm :D (varsti panen pildi ka neist imedest)

First school bus ride home.

5min peale kella lahkuvad kõik bussid oma radu mööda, kes hiljaks jääb, see maha jääb!

Kim(Saksamaalt) ja mina koolibussis

Mu uus koduke :)

Kim tõi kooli mulle isetehtud komme üks päev :)

Käisime isa ja Michelle'ga Dave's and Buster'is, mis on literally mängupõrgu kõikvõimalike arvuti/videomängudega. Hullumaja, mis seal toimus :D

Pärast käisime pizzat söömas :D :D (suurim pitsa, mis ma elus näinud)

Jõulukuusk Postma'de residentsis (eelmine laupäev käisin oma endise pere juures külas ja ehtisime Liisaga kuuse ära :) 

Agnese juures on ka minule jõulusokk aknalaual :) (kõige väiksem minu oma)

BABY LIAM & imetore Ksusha:)