Talvetrall

Heihei!

Täna ja eile paistab juba, et kevad ka siia külma Michigani kohale jõudma hakkab. Õue minekuks ei pea sada kihti selg toppima, lumi sulab ülehelikiirusel, lombid kõikjal ja on SOE!!! Teil pole õrna aimugi kuidas ma soojust olen igatsenud. Kuna oma kodus sees ka alati jahe olnud õue jäisete kraadidega, siis selline pidev külma tunne, nii õues, koolis(kool on ka külm!! sest konditsioneerid igas klassis), kodus, ajab pika peale hulluks. Nüüd ta siis lõpuks on kohale jõudnud- KEVAD!!!

Kuna teen pidevalt endale jooksvalt märkmeid, et ära ei unustaks mõnda tehtut/käidut, siis mõtlesin, et täna kevadiselt värskelt võiks mõnest vanast talvisest :D juhtumisest kirjutada ning saaks asjaga ühele poole :D 

Alustan siis ühest meeldejäävast seigast 25.jaanuarist :D kui toimub YFU õpilastele mägisuusa/lumelaua päev Mt. Brightonil (Jessica kodu lähistel). Olen juba pikka aega tahtnud lumelauda uuesti proovida (viimane kord sõitsin (kukkusin, oigasin, sinasin sinikatest) lumelauda 4h Pillega  Soomes Himosel no nii umbes 3-4 aastat tagasi :D Niiet kogemust oli küll ja rohkemgi :D v mis te arvate :D:D Ettevõtlikud nagu me oleme Jessicaga, otsustasime mõlemad lumelaua kasuks ja päev võis alata. 

Jessica oli Soomes juba oma 2-3 talve lumelauda sõitnud ja seega arvasin, et tegu vanameistriga laual :D Algus polnud viga, raske oli istumast püsti saada aheldatud jalgadega, sest kodust kaasavõetud lumepüksid tundusid järsku liialt kitsad :D Rahmeldamist oli palju ning algajate mägi oli nii rõveda kallakuga õigest rajast kõrvale, et iga kord lõpetasin nende otsas, kes tõstukiga üles suundumas olid :D Not my fault :D Mägi oli kallakuga sinna poole !!!! Lisaks sai mul poole mäe peal hoog otsa ALATI :D sest no see vastik kallak jälle :D Jessica laua käsitlemine polnud just ka perfektne..

Otsustasin:Mulle aitab!! Ja võtsime suuna juba korralikuma, järsema mäe peale. Põhimõtteliselt igale mäele viis see suur tõstuk, kuhu istud peale, saad jalgu toetada, AGA mis mind üllatama pani siis tõstukitel puudus see turvapulk, mis tavaliselt ülevalt peakohalt alla laskub ja sul pingilt maha ei lase kukkuda. Kas suudate seda uskuda??? Ameeriklased, kus kõik on alati 100% kontrolli allla ja siis järksu kõige ohtlikumas kohas, kus risk tõstukilt alla kukkuda ja (ma ei tee nalja) surma saada on niivõrd suur ja iste niivõrd väike, pole turvalisusest haisugi!!!!! Igatahes peale mäevahetust hakkas mul juba päris hästi tulema see lauatamine ja mida aeg edasi seda julgemaks, osavamaks ja kiiremaks me omadega läksime Jessicaga. Muidugi põlvedele kukkusin omajagu ja küljed oli suhteliselt muljutud, kuid all in all we did good!!! Jessica sõitis ainult tagumise kandipeal sik-saki; ma harjutasin mõlemal kandil, nagu ikka lauataks juba. 

Mõni minut hiljem kui ollin lõpetanud loo hostvenna sõbrast, kes just hiljuti lumelauatades kukkudes rinnust saadik halvatuks jäi, ja jõudnud Jessicaga üksmeelele, et lumelauatamine ikka ohtlik asi, oligi õnnetus käes. Selleks ajaks olime juba ka kõige hullemad mäed läbi lauatanud (nii hästi kui me oskasime ofc :D ) ja leidnud oma lemmiku. Seda lemmikut mäge mööda alla laskudes, võtsin ilmselt liiga suure riski ja kiiruse, mis minu oskustele ei vastanud. Järgmisel hetkel lendasin selg ees peaga vastu maad ja valu oli meeletu tol kukkumise hetkel. Ajasin ennast püsti kuid pea huugas nii et jube. Istusin oma lauaga mäe pervel ja hoidsin kahe käega oma peast kinni….ja mida ma kuulen. Minu läheduses, meeter all pool on Jessica oigamas :D 

Küsin siis temalt, et mis viga. Jessica vastab, et ei saa liigutada, sest on murdnud oma sabakondi :D Vaatab, siis minu poole ja näeb minu oigamist :D Mõlemad hakkame naerma, kuid ma ei suuda naerda kaua, sest pea ikka kumiseb.. Järgmine hetk kui tõstan pea on meieni jõudnud mäe medical patrull suuskadel. Mehike kontrollib Jessicat, siis mind ja ei luba mul liigutada. Paari minuti pärast on kogu medical meeskond minu ümber, kõik räägivad, küsivad, teevad oma examinationit ja the next thing I know, mul on kaelatugi paigaldatud ja olen pakitud suusa-saanile, millega mind mäepervelt alla libistatakse med punkti. Seal algab ankeetide täitmine, küsimustele vastamine, veel 2 inimest teevad mulle nerval systemi kontrolli ja uurivad kus valus, mis juhtus. Kutsutakse kõige tipuks ka kiiraabi “et ikka kindel olla”. Vahepeal on Jessica ka majja toodud :D ja nii me siis kahekesi hädapätakad istume seal :D :D ei suuda kuidagi naeru tegelikult tagasi hoida, sest enam ei suuda meid miski üllatada. Kahtleme, kas annab enam rohkem sarnaneda teineteisele… isegi kukume samal ajal..

Kiirabi teeb oma eksamineerimise ja ütleb, et kõige kindlam oleks, kui sõidaksin nendega haiglasse. Kahtlen pikalt ja ei suuda otsustada, kas minna või mitte… Viimaks meenub mulle hostvenna paralysed sõber ja kohutavad närvikahjustusted. Nõustun kaasa minema. Niisiis saingi oma esimese kiirabi sõidu kogemuse Ameerikas. Kiirabiarst meenutas natuke Grey’s Anatomy Matthew’t (see kelle Kepner altari ette jättis :D ) ja sõit oli imelühike. Haiglas tehti mulle vist 20s kord juba närvisüsteemi kontroll, röntgenit eipeetud vajalikuks ja kokku läks seal vaid 20min, sest järjekorda polnud. Jessica sõitis ka kaasa, aga ühe YFU naise autos. Parim nali aga alles tuleb :D :D

Veidi kange kaela ja kumiseva peaga /kange tagumiku ja valutava sabakondiga otsustame, et lumelauast aitab küll. Aga oli meil ju veel suisa 2h mäel oleku aega järel. Egas midagi. Läheme laenutame suusad :D :D ja järgmised 2h jäätame ennast suuskadel ILMA KUKKUMISTETA!!! :D :D Suuusatamine ikka ei paku enam üldse pinget ja pealeselle jube külm ala. Lumelauatades ikka sahmid ja rahmid ja kukud, suusatamine üksluin, külm ja igav… 

Aga no kus oli meil alles päev Jessicaga :D :D Seda jääme kauakskauaks meenutama ilmselt :D Kaela valu algas aga alles järmine päev kui pidi kooli minema. Ohh issand, pea nädal aega ei saanud selili olles otse püsti saada ja igasugused painutused kaela/peaga olid võimatud. Pidin alati kätega pead toetama kui midagi tegin ja kõhulihaseid ei saanud üldse teha. Kael ei kandnud lihtsalt.. Tänaseks õnneks elu ja tervise juures! (Kuigi üleeelmise nädala lõpus tabas mind vist üle aasta aja HAIGUS. Siiamaani köhin veel natuke pahasti ja nohune..

Natuke pildi meenutust tollest seiklusrohkest päevast!

Olge mõnusad!

BTW neljapäeva lõunal sõidan juba NYC!!! et oma kullakallist perekonda näha, kellest 6 kuud eemal olen olnud. NYC veedan küll aga ainult 4 päeva.. Kuid nii ootan juba :) See nädal mul koolis finals’id, ehk 5st ainest 3s on kogu trimestri materjali peale umbes 100 küsimusega eksamid ja English’s pidime finalsina kirjutama ise tänapäevase hero myth’i. Niiet see nädal kulgeb reisiootuses ja õppides eksamiteks:) Eile (esmasp) algas ka TRACK season!!!! Millest kirjutan teile täpsemalt natuke hiljem, sest hetkel tuduaeg ;) 

Kalli-kalli!

B

Turistid

Siis kui suusad alla saime ja jääs olime

DONE! Elusalt ja kange kaelaga võib koju minna

My love

Pipi

OMG, it's March !

No nüüd on küll vähe pikale veninud see aeg viimasest postitusest… I’m sorrry.. Katsun siis veidi mälu värskendada nii hästi kui oskan ja kirja panna põnevaimaid seiku.

Muide rääkisin ka oma päris emaga, et kui vahetusaasta alguses olid mu blogi postitused põnevad, täis emotsiooni ja uudishimu ning avastamisrõõmu, siis tänaseks pidavat mu postitused olema üksluised. Rohkem on kirjeldust tegevustest/üritustest kronoloogiliselt kui emotsioonist ja mõtetest, mis kaasnevad nendega. Ja ma nõustun!

Üks põhjus kindlasti see, et ma olen kohekohe 6 kuud Ameerikas veetnud ja kõik mis teile, kallid lugejad, võiks huvi pakkuda v nalja, tundub mulle igapäevane, rutiinne ja ilma suurema äramärkimis vajaduseta (pool aastat on piisavalt pikk aeg, et ennast nagu kodus tunda teises riigis) . Teine põhjus: Blogiga alustades kirjutasin reaalajas ehk midagi juhtus, panin kirja. Hetkel kirjutan vaid märksõnu sündmustest, et neid hiljem kirja panna ja seetõttu postitused rohkem nagu raport toimunust :D Mu suurimad vabandused selle pärast, aga I do my best..

Niisiis paneksin kirja 30 huvitavat (loodetavasti) fakti/seika/tähelepanekut; enamus siis üldistused, mida märganud olen:

1) Viimase paari kuuga olen täielikult mõistnud KUI republican vaadetega mu hostema on (ta kuulub Republican pareteisse ka ja käib partei kohtumistel alatasa) ja meil juba igav ei hakka, sest alati on poliitika ja majandus, millest rääkida. Kuigi tema vaated erinevad suuresti minu nägemusest, siis alati pakub põnevust kuulda tema poolseid argumente ja valitsuse konspiratsiooniteooriaid. Samuti teab ema väga palju rääkida Ameerika ajaloost ja poliitika kujunemisest (muidugi kerge omapoolse vungiga). Hostisa ei võta kunagi sõna neil teemadel..

2) Jõusaal Fitness 19, kus käin, on peale tööpäeva tõeline INDIA. Väikesed hindud hõlmavad kõik jooksulindid ja panevad treadmill’i kallaku maksimumi peale, et siis muudkui aga ülesmäge rühkida. Ilmselt tekitab see koduse tunde. Justnagu India mägiteedel. Who knows :) 

3) Peale kella 4 on jõusaalis ikka tõsine konkurents treadmill’ide peale. Kord tundsin ennast tõelise badass’na kui üks meesterahvas lõpetas ja teine mees aeglaselt treadmilli poole sammuma hakkas. Tegin paar kiiremat sammu ja võtsin ainsa vaba treadmilli tolle mehe eest ära :D :D Didn’t even feel bad :D Tõeline maffia. Aga kas ei peaks just jõusaalis kehtima reegel: tugevam (kiirem) jääb ellu :D 

4) Kas pole mitte kõikidel isadel mingid kiiksud küljes, mis teeb nendest just oma? Minu hostisa näiteks teeb pidevalt indialaste aksenti järgi. Samuti kui Eestis tuntakse ütlust “naine roolis”, siis Farmingtonis öeldakse “indialane sõidab” :D :D Väiksed rahvuslikud omapärad siis.. (Indialased ehk siis as if from India)

5) Ameeriklased (enamus) ei käi arsti juures, kui nad haiged on (oleneb muidugi kui tõsine asi on), vaid ootavad kuni haigus möödub. See kehtib siis külmetuste, nohude/köhade jms kohta. Olen tänaseks suutnud endale kuskilt imekombel külge hankida hirmsalt ragiseva köha ja ainus, mis ema mulle soovitas oli lutsukommid, mis peaksid köha alandama :D Mee, sibula, ingveri ja küüslaugu söömise peale krimpsutavad ameeriklased nina. Võehhh, kuidas sa küll võid ja ema ütles kohe alguses,kui hakkasin ennast tõbisena tundma, et tema ei luba oma majas haisvana ringi käia :D (nende eelmine vahetusõpilane oli haigeks jäädes suurtes kogustes sibula suppi kulistama hakanud ja sellepeale oli nende kannatus juba katkemas, sest kõik haises sibula järgi). Mu sõber Vonn isegi ei teadnud, et (õige)mesi seistes kõvaks tõmbub või et milline näeb välja ingverijuur (tundis ainult ingveripulbrit, mida supis sisse pandakse siin). Isa ei suutnud oma kõrvi uskuda, kui rääkisin, et vaata Eestis on nii, et kui kasvõi haistad haigust tulemas, siis pits viina ja sul šanssid juba suuremad, et mitte haigestuda :D :D :D Uurisin siis emalt, et äkki ma ikka peaks arstile näitama (terve päeva nagu kopse välja köhinud) ja et kus nad tavaliselt käivad. Too hakkas soovitama mulle Ford’i haigla urgent care’i ehk pmst nagu erakorralise meditsiini osakond :D , sest meie pere ei pidavat haige olema kunagi. Perearsti, kui sellist, ei eksisteeri ja arstiabi on VÄGAVÄGA kallis. 

6) Ameeriklased ei nuuska oma nina. Tati peatumatu sisse löristamine pole midagi ebaviisakat. Lase aga käia!

7) Ameeriklased on perfectsed sabas seisjad. Kus aga mingi line tekkib, järelikult peab midagi head ees ootama, võtame ka sappa :D Trügimine see-eest is not an option. Õige paigad/sissepääsud/vaatamisväärsused leiad ka rahvamassi järgi ülesse.

8) Kõik ameeriklased armastavad pitsat!!! KÕIK!!! Ja pitsa ei pea olema midagi erilist, piisab kui on valikus kas cheese pizza or cheese&pepperoni. Igal üritusel, track meet’l, kokkusaamisel on alati pitsa müügiks olemas ja alati õlist nõretav. Mina pole just kõige suurem pitsa fänn siin Ameerikas ja kui ütlen, et ega mulle väga teie pitsa ei maitse, siis tehakse suured silmad :D Veidrik olen, et endale puhast saia ja rasva sisse ei aja!

9) Kõik ravimid on Ameerikas kas jelly v tabletid, mis värvilised kommikesed/karukesed/südamed, mingi maitse, suhkru, lõhnaga, isegi leidub kaltsiumitablette, mis šokolaadipadjakese sees. Kõik apteegid 24/7 ja müüvad nad tegelikud kõike piimast radiaatorini :D 

10) Lemmiksnäkid on crackerid (soolaküpsised vist?) ja juust, mis alati igat peolauda ehivad. Bloody Mary kokteil on populaarne pidujook.

11) Ameerika koogid tulevad teisest maailmast kui Eesti omad. Suure suhkru frostingu kihi all, kõiksugu toiduvärvidega kaunistatud, multikategelaste, jalgpallide, eri suuruses, kujus ja sisu on alati tuim šokolaadi v vanilla pulbri keeks. Vahel lisatud veel ekstra mingit šokolaadi aseainet, et rohkem mahlasem oleks. Kui kooki kodus valmistad, siis sega aga koogi pulber veega, kata suhkru frostinguga ja voilā!! Selliseid imeloomi nagu kohupiima-martsipanikook, marja-pisarakook, pavlova, pirnikook siin mail ei tunta. AGA leidub imemaitsvaid toorjuustukooke (cheesecake’d) ja mu ema valmistab ka ühte kindlat cheesecake’i mis niii nämmm. Pirukad on hoopis omaette ooper muidugi. Eestlastele pirukas ikka korraliku saia põhjaga, täidised ja mis kõik veel. Ameerika õunapirukas näiteks on õhukese lehttaigna-laadse põhjaga, täidiseks õuna suhkru või jahu segu (jah, kohupiima mina oma silmaga siin poodides v pirukates tuvastanud ei ole) ja pealt katab pirukat veel üks taignakiht. Teate ju küll filmidest neid American pie’sid :P 

12) Mikrolaineahi, nõudepesumasin ja riide dryer on MUST HAVE! 

13) Peanut butter jelly sandwich - klassika! (Mulle ei maitse jelly ja PB koos)

14) “Miks sa Michigani küll tulid oma vahetusaastale?? Michigan ei ole koht kuhu tulla. Inimesed põgenevad siit!!” - küsimus, mida mulle niii umbes iga nädal esitatakse. MA EI SAA VALIDA KUHU MIND PAIGUTATAKSE AND I KNOW  IT SUCKS :D :D

15) “Niiet sa lähed siis college’sse siin USAs jah? Mis? :O Ei lähegi? 2 aastat high schoolis vaja veel käia Eestis peale seda siin?? :O :O :O Misasja? Ära tee nalja, sa oled 20 kui kooli lõpetad v?? :D :D haahhahaaha “ - teine repliik, mida ma no umbes korra kahe nädala tagant kuulen…TRUST ME, IT’S NOT MAKING BE FEEL ANY BETTER

16) Koolides on pidevalt mingit sorti õppused: tulekahju, tornaado, sissetungija koolis, tulistaja. Kas rääkisin teile juba kuidas igas klassis on nurk kirjaga “safe corner” ja “sissetungija õppusel” pidime kõik sinna nurka kogunema, vaikides istuma ja õpetaja pani tõsimeeli ühe laua vastu ust barrikaadina ette. Idee siis selles, et “safe corner” on nurk, mida klassi ukse pilust(aknast) v klassi sisse astudes kohe märgata ei ole. Niiet kui sissetungija käib klasse läbi, siis tunduvad talle kõik klassid inimtühjad ja see ei tundu üldse kahtlasena ning ega ta siis ei vaevu klassi sisse vaatama ju. Eks ta hulleima ikka ära hoiab ja ettevaatus enne kõike!!!

17) Enamuste ameeriklaste elumajad on hundilaudad. Jube jube jube külmad. Minu peres näiteks maja ei köetagi praktiliselt vist talvel, maja ise mingit soojustust ilmselt ei oma. Kui lõunaajal koolist tulen, siis peale lõdisedes gaasipliidi ääres oma teevett oodates, suundun oma tuppa, lülitan pisikese soojapuhuri sisse ja kükitan põrandal puhuri ees, et oma jääs varbaid ja käsi soojendada :D :D Enne magama minekut hoian ka puhurit sees, sest muidu läheb jube külmaks tuba. Ema ja mina kogu aeg vingume, et prrrr, it’s so cold in here ja kui isa vahel nädalavahetusel Grand Rapid’sse sõidab, siis keerame kütet juurde :D :D Ahjaa kütet keeratakse peale siis ka, kui beebi Liam meie juures on. 

18) Mu isa teeb omale pizza crackereid ja väidab, et ta esimene maailmas, kes nii teeb :D (krõbe lai cracker, pizza sauce ja juust ning ahju) Told you they love their pizzas :D

19) Lilled ja taime meie peres just väga edukalt ei kasva. Oleme emaga igat moodi proovinud. Mina kahtlustan, et toa temperatuur lihtsalt liiga külm keskkond neile...

20) Ameerika (kodupere)naised korraldavad bookclub’e. Grupp naisi valib raamatu ja kuupäeva, mis ajaks see läbi loetakse. Siis saadakse ühe sõbranna pool kokku juuakse veini ja chatitakse niisama (healjuhul korra mainitakse loetud raamatut). Väga hea põhjus muide regulaarseks catch up’ks oma sõbrannadega!!! (peaks ka korraldama hakkama midagi, kui Eestis tagasi)

21) Vonn’i auto "soccer mom’s” minivani passengeri ukse lukk ei taha kunagi ise avaneda. Vonn väidab, et enne minu saabumist töötas uks “just fine” :D Mina pole ausõna asjaga seotud :D

22) Kord Grand Rapid’s käies ööbisin oma hostõe Michelle’i juures college’i dorm’s. Väga unustamatu kogemus oli seal :D ja enamus õhtust mängiti Super Mario cart rally’t wii pultidega. FUN! Hommikul magas Michelle nagu karu talveund ja polnud mingisugust “Michelle näitab sulle kindlasti college’i hooneid ja raamatukogu ja minge hommikut sööma ülikooli cafeteriasse”. Ehk minu college experience jäi natuke poolikuks ja piirdus seekord video game*ga. See selleks :D 

23) Mu isa muudkui otsab maju Grand Rapids’s, parandab ja teeb/laseb korda (teha) ja siis otsib rentnikud sisse. Kokku vist hetkel juba 7 maja ning see pidavat olema vanemate pensionifond. Päris palju ameeriklased pidavat tegelema sellise majade/rendi äriga ning uskuge mind, kui valid ülikooli linna ning hea asukoha majale, siis korralik sissetulek kindlustatud.

24) Liam hakkas roomama valentinipäeval ja mumble’ma täpselt 6 kuuselt!! Mina olen veendunud, et laps räägib eesti keeles, sest ainsad sõnad, mis ma kuulen on “Emme, emmmme, emme” :D :D

25) Lastele korraldavad vanemad sageli "play date'e", kus siis kellegi juurde oma laps terveks päevaks mängima viiakse.

26) Mu hostvend Stevenil on pulmad 27. juunil, mida ma kohe kindlasti näha soovin!!! American wedding!!!

27) Hetkel on mu parim sõber Farmingtonis Vonn, kelle peale saab loota, kellega saab nalja, kes minuga trenni teeb ja kes mind alati sõidutada viitsib. Mis ma küll teeks ilma temata!

28) Juba vähem kui 2 nädala pärast kohtun oma päris-perekonnaga NYC-s!!!!!!!!!

29) JESSICA IS MY PERSON!!! <3 (Grey's Anatomy fännid mõistavad seda)

21.märtsil sõidan Jessicaga Hawaiile nädalaks ajaks YFU reisiagentuuri vahendusel!!!!!!!

30) Alustasime Jessicaga korralikku tervislikku toitumist, et Hawaiiks vormi saada ;) 

5 asja, mida ma igatsen ja mis esimesena pähe tulevad:

• kohupiim
• public transportation 
• Eesti teater
• mu klass Eestis
• köetud maja :D :D (Michigani talved on jube külmad)

3 asja, mida ma ei igatse

• üüberpalju kodutöid
• eestlaste kadedust teise inimese edu pärast
• väike kinga/saapavalik

7 asja, mis mulle meeldib USAs

• paljupalju erinevaid toidukohti, eri rahvusköögid
• hästi palju päevi kui kool on mingil põhjusel cancelled jälle :D 
• high schoolide lai õppeainete valik
• kooli/tiimide team spirit!!!
• koolielu aktiivsus, üritused, fundraiserid
• sage brokkoli söömine
• Ameeriklaste komplimentide tegemine teisele

Tänaseks lõpetan! Loodetavasti saite parema nägemuse minu elust siin :)

Püsige terved ja nautige sooja kevadilma(mida mina veel niipea ei näe)!

BB

Hello February and snow dayS!

5 KUUD AMEERIKAS!!!!!!

Selle nädala esmaspäeval, 2.veeb, oli kogu Farmington area koolidel SNOW DAY. Pühapäeval oli terve päev meeletu lumesadu ja kogu linn oli hädas lumega. Mõtled, et Michigan (üks põhjapoolseimaid osariike) peaks ju hakkama saama väikse lumetormiga ja tühiasi, kuid mitte Ameerikas. Väidetavalt oli eelmise aasta jaanuaris nii palju lund sadanud, et kogu linna lume-eelarve oli ennast mitmekordselt ületanud ja talveks 2015 ei ole raha :D Kõik teed olid paksu lume all kuni järgmise päevani, autod lumes kinni, driftimas teelt välja, teed polnud nähtavad (tuletan meelde, et siin ei kasutata talverehve ju ka). Kui ööseks olid pea mile’d sõidetavad hea õnne korral, siis subdivisionid (inimeste elurajoonid) olid umbes meetrise lume all kuni tänase lõunani. Kella 14 paiku oldi minu subdivisioni teedeni lõpuks jõutud siis. Käisime sõbrannadega uisutamas lumepäeva puhul, ülejäänud päeva ma kas magasin, sõin või lugesin :D :D

Üleüldse olen kuidagi palju magama hakanud. Mitte isegi sellepärast, et ma pidevalt väsinud oleksin, oh eii!, lihtsalt heast peast mõtlen, et miks mitte puhata ja loota, et äkki ärgates kevad tuleb kiiremini :D Jah, mul on lumest kõriini. Üks faktor kindlasti ka see, et tihti lähen peale 00.00 magama koolipäevadel ja tõusma pean juba 6.45. Nädalavahetustel leian une ja voodi alles 2 paiku tavaliselt. Aga samas ei suuda ma öösel kunagi üle 7-8h magada järjest, und ei jätku lihtsalt kauemaks… Samuti teen iga päev trenni oma 2h kas gym’s või oma track klubiga.

SUPER BOWL

Ah jaaa, pühapäeval 1.veebruaril oli ju ka SUPER BOWL, mis on USA aasta suuurim üritus, rahvuslik tähtpäev, kui finaal jõudnud football teamid peavad oma lahingu. Seekord olid finaalis vastamisi läänerannikult Seattle Seahawks ja idarannikult New England Patriots. Terve mängu olid eduseisus Seahawksid ja tundus, et asi on ostustatud kuni Seahawskid lasid sisse mõne vea, Patriot’id realiseerisid oma rünnakud ja kui kõlas lõpuvile, siis nagu välk selgest taevast olid Seahawskid ilma oma võidust. Tulemus 28-24 Patriots’ide kasuks. BOOM! Nägudest võis lugeda, et ega nad väga õnnelikud just polnud :D :D Mäng toimus muide Arizonas, Phoenix’s, sest seal soe :D Super Bowli puhul oli meil sõpradega kogunemine Bryani pool, kes on megasuper host alati. Ta on puertoricolane ja nende juures saab alati megalt head ja paremat süüa, sest ta mamps kokkab :D Mängisime veega beer pongi :D ja põhiliselt vaatasime mängu reklaame. REKLAAMID ongi tegelikult põhjus, miks KOGU USA telekate ette koguneb. Üle kanti mängu 7 eri riigis. 30sekundiline reklaamiklip Super Bowli ajal maksis seekord 4.5 millionit US dollarit!!!!!! Funfact: Kui kõik reklaamid ja pausid, mis mängu ajal toimuvad ära jätta, siis kestaks kogu mängu ülekanne vaid 15 min :D :D Koos reklaamide ja half-time show’ga kestab mäng 6.30st-11ni ehk 4,5h kuskil. Half-time show peaesineja oli Katy Perry, lisaks olid veel Lenny Kravitz ja Missy Elliot. (Peaesineja kanditaatideks olid algselt ka Coldplay ja Rihanna, aga seekord jäi siis Perry kätte see au.) Vinge üritus igatahes!!!!

Trackist

Track klubiga on natuke pahasti uuel aastal, sest trenne heal juhul ainult kaks korda nädalas laup ja pühap, kui sedagi. Võistlused on iga nädal kas neljap v reede. Natuke veider on eksole, et muudkui võistleme peaaegu (vahel ilmaolude tõttu jääb minemata või kui liiga kaugel meet) iga nädal, aga trenni ei tee ja loodame, et ajad paraneksid. Praegu olen tegelikult teatejooksu tiimi ja 60m tõketega kvalifikatseerunud 28. veeb toimuvale kogu osariigi Champ’le. Nagu te teate, siis ega treeningutel me ka joosta väga ei saa, sest ruum on minimaalne treeninguteks, puudub korralik tracki kate põrandal ja naelikuid ei saa kasutada. Niiet meet’id (võistlused) ongi enamjaos lihtsalt trenni asendajad, et vähegi naelikuid, pakke, starte saaks proovida ja 200m ringi joosta. Veider on see, et kurvid pole tõstetud siin ja sedasi tundub 200m ringi ikka poole pikem :D Niiiet kõik Eesti kergejõustiklased, olge tänulikud ja nautige täiega SUPER treeningvõimalusi, mida Eestis pakutakse!!!! (Nii igatsen korralikke 200m/300m lõigutrenne Audes, kus iga 20m tagant ei pea täisnurgset kurvi võtma nii, et tossud ja hüpekad ja kogu jalg väändub kuskile pidi!!!)

Kõige rohkem valmistab mulle pahameelt aga hoopis tõsiasi, et mu ajad pole just kõige paremad ja paistab, et väga tigusammudes lähevad ajad kas veidi paremaks v siis uuesti halvemaks. Muidugi teen ma ise iga päev ränka trenni jõuksis ja jooksen intervalle ning puhkepäevi praktiliselt pole (sest Vonn, kes iga päev jõuksis käib ja kutsub mind alati kaasa).  Vonn teeb tihti minuga mu piina Kayla Itsines kavasid kaasa ka). Üldiselt võistlen 60m tõketes ja 400m. Korra oleme tiimiga ka teinud 4x200m teadet nin korra olen jooksnud nii 200m dash kui ka 60m dash’i. Seni olen treeninud sellise football’i mentaliteedi all, et “rühi aga rasket trennni, saad tugevaks”, mis tähendab, et enne võitlusi on vahel isegi “leg day” sattunud, aga no mu kehvi aegu ei mõjuta isegi leg day päev varem :D (masendav :D ) 

Treenerid üritavad igatepidi teha, aidata, aga nende põhjendus mu aegadele on see, et ma liiga tugev :D Mu tugevad lihasgrupid ja slow twitch muscles (ehk kestvusaladeks, pikamaajooksuks, kükid, cardio, kerelihased)on ületreenitud ning sellepärast on fast twitch muscle’l raske aktiveeruda, kui järsku peab kiiremini liigutama (fast twitch muscle’s siis sprindiks). Enamus mu treeningkaaslastest on Michigan Mustangs’tega (mu track klubi) harjutanud juba mitumitu aastat ja Mustangsid treenivadki pmst ainult fast twitch muscle’seid, when me on the other hand kestan kauem, olen mitumitu korda tugevam kui kõik tüdrukud trennis ja osadest poistest ka tugevam, pole erilist rõhku pannud fast twitch muscle’tele.

Pikk ja keeruline jutt aga igatahes mu treenerid ei taha, et ma enam rasket, jõutrenni teeksin, vaid et arendaksin rohkem fast twitche :D Aga no kui trenne nendega minimaalselt, siis ega ma ju trenni tegemata  ka ei jätta, tuleb lihtsalt natuke välja mõelda, mida lisada oma treeningutesse, et kiiremaks saada. Mustangsid usuvad, et kiiremaks ja kauakestvamaks sprindis saab, kui treenida meeletult hip flexors’eid ja nii ma siin ägisen iga päev oma valusate ja kangete puusadega. Olen siin avastanud veel ühe toreda sõbra krambi liigist, nimelt puusakrambi :D Pole tore ja kaua aega ühe koha peal istuda ei saa, sest muidu kramp kohal kohe. Hoidke end! :D 

Koolis tegelikult käib ka peale igat koolipäeva conditioning märtsi keskel algavaks HIGH SCHOOL SEASON’KS. Ja seni olen vahel kohal käinud ainult kolmapäeviti, kus ühes ülilahedas performane center’is toimuvad jõu ja sprindi trennid, mis kestavad vaid 1h, kuid lahkudes oled nagu laip ja kurgus valus hingata kogu ülejäänud õhtu Vot need trennis seal on minu LEMMMIKUD!!!!! Nüüd sellest nädalast hakkan vist igapäevaselt kooli tiimiga harjutama ja õhtuti jõuksis käima, ehk kaks korda päevas trenni tegema. Varem ei tahtnud mu Mustangsite treenerid, et ma kooliga kaasa teeksin, sest rikun vormi, kuid kui pole mida rikkuda, siis ega see mööda külgi maha ka ju ei jookse( on minu põhimõte :D :D ) Vaatame, mis saad, sest ega ma 2x ndlas klubitreeningutega ka high school seasoniks vormi ei saa ju :D midagi tuleb muuta!!!!

2nd snow day!!!!!

Jah, ka teisipäev sel nädalal anti vabaks “snow day’ks”, kuigi polnud ei lund ega külmakraade :D MInu järeldus: Õpetajad ei viitsinud lihtsalt töötada. Miks nii? Sest niii palju õpilased tahtsid tegelikult kooli minna, sest ilm oli okei ja ega niisama kooli ülelasta ka ei taheta, sest siis antakse kas lisa kodutöid v mida iganes :D Esmaspäeva õhtul, kui Grace mulle sõnumi saatis, et “NO SCHOOL TOMORROW!”, siis läks mul ikka oma 30min aega, et teda uskuda :D no pole võimalik :D Esmaspäeva öö veetsime kõik neljakesi Grace’i juures, rääksisime niisama, vaatasime filmi “Safe heaven”. Teisipäeva hommikul otsustasime kogu kambaga snow day puhul ühte coney islandisse hommikusöögile minna :) Vonn oli eelmine päev juba minult küsinud, et kas tahan hommikusöögile minna, aga kuna ma olin oma pandega Grace’i juures öö ja Grace oli too päev ilma autota, siis pidi Vonn leppima mitte ainult minu, vaid lisa 3 tüdrukuga ja nende sõidutamisega :D :D (Tegime talle at least hommikusöögi välja tänutäheks) Vonn on üldse niii supertore ja aitab alati ja sõidutab ja talub mind ja mu halbu nalju (ma arvan, et paljud teist teavad mu nalju :D :D ). 

Tol teisipäeva õhtul käisime kogu pundiga vaatamas ka naaberkooli Harrisoni muusikali “Xanadu”. Apppppi kui naljakas ja tottter asi see oli:D I mean, näitlejad olid väga head, kogu asi tööötas õlitatult, aga see muusikali script ja story oli idiootne :D :D Lühidalt: 1980ndad, Sunny Californiast tahab korraldada maailma esimest ROLLER DISCO’t (neil retro rullusikudel ), talle ilmuvad appi Kreeka muusad :D :D ja ZEUS ja kes kõik veel :D :D hahahahahaha ma praegu kirjutades isegi naeran seda totrust :D Aga jah… Natuke ehmatav oli minu jaoks, et kohati oli raske aru saada osadest naljadest või siis olid need liiga American naljad ja mul jäi arusaamatuks, miks naerdakse :D sest mulle ei tundunud need üldse naljakohana. Ja vahel siis oli mina ainuke, kes naeris, sest  mulle kui eurooplasele, mõjuvad teistsorti naljad vist :D :D Ehk järeldus: Rahvustele mõjuvad eri naljad. Mis ameeriklase naerma paneb, võib eestlase külmaks jätta. Interesting indeed.

Huvitavaid seiku juhtub iga päev ja järgmine postitus ilmselt tulebki rohkem sellest, mida ma igatsen Eestist 5 kuu möödudes, milline on minu hostpere, mis plaanid, mida kindlasti näha/teha tahaks, mis toite sööme, millised on ameeriklase eluetapid, kombed, lemmiktoidud siin, mida te kindlasti ka proovima peaksite jnenjne.

Püsige terved ja postitiivsed!

B

(Kui lubate, siis lisaksin pildid hiljem. Vähemalt saata lugema juba hakata ;) )

January ✓ (almost)

Heihei!

Ei teagi kus alustada, ootamatul kombel on jaanuar kohe läbi saamas ja aasta esimene kuu möödas. Hästi palju on juhtunud, enamus pisitähelepanekud ja juhtumised igapäeva elus. Nüüd kui olen uues koolis käinud ja uue perega elanud pea 2 kuud, hakkab rutiin tekkima vaikselt. Koos rutiiniga hakkad märkama ka rohkem pisidetaile, inimeste iseloomu, käitumist ja kogu süsteemi, millesse paisatud oled (minu puhul siis USA, Michigan, Farmington Hills),  olemust. Jagan teiega killukesi oma elust siis. :) 

Niisiis, kui ma õigesti mäletan, siis kronoloogiliselt oli aastavahetuse pidu viimane mida ja teiega jagasin...

Koolist natuke*

Võib-olla olen juba maininud, et liitusin Tech Girls’i klubiga koolis, mis kohtub iga teisipäev. Grupis tüdrukuid 8-10 kohal iga kord ja freshmanidest senioriteni. Juhendaja Ms. Skodack on lühikest kasvu naisterahvas, kes tegeleb igapäevaselt kõiksugu tehnoloogiaga seotud ainete õpetamisega ja alati ülevoolavalt lõbus. Kogu Tech Girlsi projekti rahastab üks vanem härrasmees, Ray Okonski, kellel endal pole kunagi lapsi olnud ja kelle naine suri aastad tagasi. Nüüd ongi mehe ainuke eesmärk tuua tehnika ja inseneriteaduses naistele ja lastele lähemale ning koostöös Michigani ülikoolidega  pakkuda õppeprogramme, praktikaid, stipendiume just õrnemale soole. Meie koolile aitas ta osta pea 10 LEGO Mindstorm kit’i, mille uurimisega ja katsetamisega tegelesimegi esimesed 2 Tech Girlsi kohtumist. Seni on iga kokkusaamine peale kooli (2.35pm) kestnud kuski kella 7ni õhtul ja iga kord tellitud hunnikutes supermaitsvat pizzat :P 

Peale kahte kokkusaamist korraldasime 12le Farmingtoni kooli districti 7. ja 8. klassi tüdrukutele STEM workshopi ja võistluse, kus nad pidid ise ehitama tükkidest kokku roboti, kes mööda nöör õhus edasi liigub, õigel ajal pingpongi palli kasti kukutab ja kui sein viimaks vastu tuleb, siis ilma seina sisse sõitmata pidama jääb. Niisiis koosnes ülesanne roboti ehitamisest ja arvutiprogrammi abil programmeerimisest, et robot kuuletuks ja sooritaks soovituid ülesanded. Meie kui high school tech girls olime neile mentoriteks, juhatasime ürituse sisse, abistasime, jälgisime, et kõik plaanipäraselt läheks jne. Kohal oli kuskil 3 eri ajalehetoimetust ja nii ühe Farmingtoni ajalehe kaanele ka sattusin :D  Success!!! Rahalised auhinnad oli välja pannud kogu idee algataja härra Okonski; iga osaleja sai 20 dollarit, esimene koht 300 dollarit, 2 koht 200 ja 3.koht 100 (summad läksid paari peale). Pole viga, huh? :D Raha mehel igaljuhul on, sest ta ostis ka meie koolile võimsa 3D printeri. 

Üleüldse leidub meie kooli tehnoloogia osakonnas NIIII palju põnevaid aparaate, masinaid ja klasse. Graafika, tekstiil, arhitektuur, 3D printimine, inseneriteadus, programmeerimine, robootika; kõigis klassides on tipp-tehnoloogia õpilaste kasutuses. Mis saaks veel lahedam olla!! :) Sain ka oma järgmise trimestri ühe tunni POE (principles of engineering) vastu vahetada!!! Niiet saab põnev olema. Tegu pidi olema kõige coolima klassiga!!!!! Ja õpetaja on seesama toredus Ms. Skodack. (Täna tegime Tech Girlsiga  väikse intro 3D printimisse ja järgmine ndl juba täie hooga printima!

Koolist veel nii palju, et ikka vägavägaväga teistsugune süsteem kui Eestis. Meie koolis trimestrid, iga trimester uus tunniplaan, iga päev samad tunnid, tund kestab 70min ja 5 tundi iga päev, tunnid läbi juba 2.35pm(!!!). Põhimõtteliselt võib su igas klassis leiduda õpilasi nii 9ndast kui ka 12ndast  klassist (oleneb muidugi klassist, sest üldjuhul fun’e valikaineid võetakse 12ndas, sest kõik gradutation requirements ained on läbitud high schooli jooksul). Hästi palju minu jaoks uusi tehnikaid kasutatakse tundes, nii elektroonika kui tunni läbiviimise osas, mis muudavad tunni põnevaks ka neile, kes võib-olla muidu väga kuulata ei viitsiks. Bioloogias teeme nädalas vähemalt 3 päeval eri laboreid, inglise keeles vaatame tihti õppematerjalile lisaks filme, dokumentaale vms, statistikas väga elulised ülesanded kõik. Kõikides klassides on smartboard või projektor ja white board (kriidiga blackboarde pole!), kõik õpetajad annavad tundi powerpoint esitlustega, lisaks videoklipid jpm. Õpikuid ei kasuta ma üheski tunnis. Õpikud on olemas, kui õpetajad jagavad paljundatuid lehti uuema ja lisamaterjaliga ning kodutööd tihti ka paljundatud lehtedel. Sellist asja nagu TÖÖVIHIK siin ei eksisteeri!!

U.S history’s kasutab õpetaja sellist toredat asja nagu Kahoot! (https://getkahoot.com) ja täna oli meil terve tund kogu klassiga debate/conference, kus esindasime Versaille rahulepingu arutlusel osalenud suurriike (ma olin Prantsusmaa delegatsioonis). Eelnevalt olime 3 päeva ette valmistanud kõne (mina kirjutasin meie grupile kõne Prantsusmaa tingimustega), plakateid, läbitöötanud hunniku dokumente ja infot. Istusime kõik laudade ümber, oma riigi lipud lehvimas nina all ja no nagu päris :D SAII ikka OIOI kui tuliselt vaieldud ja kahjuks/õnneks oli just Prantsusmaa ja meie seisukoht väga ultra anti-Germany :D ja U.S delegatsioon oli meie suurim vastane. Võtsin vist kõige rohkem üldse sõna, mis oli veider natuke sest ma vahetusõpilane, aga vähemalt oli FUN !!! :) Minu meelest oma seisukoha ja argumenteerimis oskus super oluline ja Eestis võiks ka eri tundides seda rakendada. Natuke kasulikku vaheldust tavatunnile. 

Vaba esmaspäev

Ameerika kooliaasta koosneb hulganisti vabadest päevadest ja üks vaba esmaspäev oli meil 19.jaanuar - Martin Luther King Jr. Day . Sel päeval läksime tüdrukutega bikram yogasse juba teist korda!!! Pean ka mainima, et öö enne yogat ja vaba esmaspäeva olime me maganud täpselt 3h :D :D Käisime ühe sõbra juures mullivannipeol and it was a long night :D Põhiprobeem enne seda oli mu unshaved legs (sest on talv, ma eestlane ja hot tube pidu ei käi eestlase igapäeva elu juurde) :D :D, mille me kiirelt enne minekut lahendasime. Mulle tundub, et USAs on kõigil kas mullivann kodus või siis vähemalt bassein õues. Ööbisime kõik neljakesi (mina, Anna, Grace, Emily) Grace’i juures, aga kuna ta voodisse mahtus ainult 2 ja ta ema otsustas all diivanil magada, siis mina ja Anna lõpetasime põrandal. 3h und ja äratus. Panime tuhat nelja ajama yoga poole ja jõudsime kohale täpipealt alguseks. 

Teine kord hot yogat oli ikka hoopis teine asi. Polnud enam suremise tunned ja kõik harjutused sai ilusti kaasa teha. Ma pole teile vist kirjutanudki, et mis see Bikram yoga siis õieti on. Voilā! Tavaline yoga studio ruum, tavaline tund, kuid ruumis on üle 40 kraadi sooja ja tund kestab 1,5h. Selle aja jooksul jooksevad sul kogu kehast välja higikosed, mis siis yoga matile  langevad ja käteräti läbimärjaks teevad. Pulss on terve aja üleval ja soovituslik on terve aja nina kaudu hingata (mis on pain in the ass, sest õhupuudus tekib ju). Harjutused pole mitte kergete killast ja nii sa siis higistad, (üritad mitte) hingeldad ja 90min pärast lahkud läbivettinuna. SUPERTUNNE!!!!! :D :D 

Hockey game, Jessica ja kelgutamine

Ühel laupäeval toimus Jessica Brighton HS hoki tiimil mäng Novi HS vastu (Leoni kool, saksa VÕP, meie awesome tiimi liige). Kuna Novi ice arena minust vaid 10min sõidu kaugusel, siis ema viskas mu ära sinna ja lõpuks nägin jälle oma Jessicat!!!! Jessica vahetas peale uut aastat pere ja nüüd on tal kodus temavanune hostõde Taylor. Põnev oli kuulda kuidas tal uues peres läinud on ja tundub, et lõpuks on ka tema leidnud sobiliku paiga. Jess oli jõuludeks vanematel saanud polaroid kaamera (jaaaaa, urban outfittersis müüakse seda 100 taala eest ja I want it so badlyyy!!!) ja saime vingeid picse teha :) Peale mängu sõidutas mind Jessica hostõde koju, kuid teel koju textis mulle Vonn ja kutsus kelgutama!!! Mõeldud tehtud. 

Nii kui minu poole jõudsime, pistsime midagi hamba alla, koukisime mu kodust kõigile suusariided selga ja minek!! OMG, kui palju nalja sai!!!!!Hästi soe õhtu oli ja sula ning mäel paistis kohati juba muru välja :D Ma polnud juba nii ammmuammu kelgutanud ja kohati võttis päris õõnsaks kõhust. Olime seal 5kesi: mina, Jess, Taylor, Vonn ja Clay. Lasime surfilauaga ja plate’dega mäest alla, küll kahe- kui viiekesi :D Edasi suundusime minu koju tagasi hetkeks, sest emal oli juustukook ahjust tulnud ja Jess ei suutnud sellest loobuda (olgem ausad, me keegi ei suutnud :D :D ). 

Peale seda sõitsime lähedal asuvasse linna Ryani juurde, kes mu hostvenna hea sõber ja kus hostvend ja Ksusha juba ees ootasid. Põhjus, miks me suvalise kuti majja sisse marssisime oli tema 9 kuune pruun HUSKY!!!!!!!!!!  Jaaaaa, me sulasime!! Kõik!!! JA super kuulekas ka veel. Ryan(koeraomanik) ise oli ehtne poissmehest partyanimal. Suur elumaja täis alkoholi :D Eelmine öö oli tal just suur pidu toimunud, niiet taarakast oli pilgeni täis :D Mõne aja pärast Jess jata hostõde hakkasid oma kodu poole sõitma (umbes 40min kaugusel elab Jess nüüd) ja mina lahkusin kella 1-2 vahel koos vennaga. 

Auto Show

Teisipäeval, 20. jaanuaril, käisin venna perega (Liam oli ka!!!) Detroit’is kuulsal AUTO SHOW’l. Kestis see nädal aega ja olen rohkem kui õnnelik, et selle ära nägin. Esindatud olid vist küll kõik maaailma autotootjad, va Ferrari ja Lamborghini (pole õrna aimugi miks neid polnud). Palju oli sellised tootjaid ja mudeleid, millest ma ealeski kuulnud ei ole :D :D aga no ega ma eriline autofanaatik ka pole. Sai palju pilte tehtud, ilusaid autosid ja naisterahvaid vaadatud ning natukene selgema pildi KUI palju üldse eri autosid maailmas on. Minu lemmikud olid muidugi helesinine Volkswagen Mini Cooper, tibukollane Nissan Juke, erkkollane Mustang Cabriolet. Minu värvid siis :D :D Lisaks oli Fordi osas lahedad toolid, millel said keerelda veidralt, kerelihaseid treenida ja keerlemisega said laadida ka oma telefoni akut :D vot innovatsioon! Mu venna lemmikud olid suured truckid ja pea igasühes neis sai istutud ning unistatud :D 

Tänaseks vist juba küllalt küll kirjutatud :D Aga umbes sama palju või rohkemgi veel on tulemas, sest siin ikka toimub ja juhtub  :)

Olge terved ja rõõmsameelsed!

Muide märtsis on mind ees ootamas kaks reisi: üks pikk nädalavahetus NYCs ja üks nädal Hawaiil :))) On mida oodata!! (Varsti lisan pilte juurde ka!)

B

Meie nööril liikuv robot, mille välja nuputamiseks läks minul ja Rachel'il ikka hulga rohkem aega kui noortel 8ndikel :D Tuleb välja, et noortel ikka on mõttelennukust rohkem.. (varsti lisan video ka, kus saate robotit tegevuses näha)

Topin ennast ka vahelduseks siis :P

U.S history classroom: igas klassis on USA lipp ja iga päev viimase tunni alguses tuleb kõlaritest "daily announcements" et saja ürituse, deadline'de ja asjaajamistega kursis olla (väga nutikas lahendus muide!!!!). Samuti lõppeb iga päev teadaannete rodu Pledge of Allegiance'ga : "I pledge allegiance to the Flag of the United States of America, and to the Republic for which it stands, one Nation under God, indivisible, with liberty and justice for all." Mida lausuvad püstiseistes, käsi rinnal, nägu lipu poole klassis vaid need, who are participating ning neid on minu last hour classis (statistics) umbes 3+ õpetaja. Uurisin, et miks selline asi iga päev toimuma peab ja igas klassis lipp olema. Põhjus järgmine: Ameerika liputootjatel läks kehvasti, pandi pead kokku ja tuldi välja seadusega, et lipp peab alati olemas olema ja väike luuletus (pledge) ei teeks ka paha sinna juurde. Nii tõstetigi sales'e. 

Üks kord U.S history's proovisime järgi paberkuulidega, mis tunne on pidade trench war'i Esimese maailmasõja ajal :D Ehitasime laudadest barrikaadid ja tunni lõpus 5min oli WAR! :D 

Mu esimene hoki game üldse, koos mittetäieliku awesome team'ga :D 

Kelgutamaaa!!

Jessica hostõde, Jess ja me :)

Me alati ilusad :D

POLAROID!!!!!!

AUTO

SHOW 

Fordi tooolid

Mike & Ksusha (Liam magas) :)

Lähme sõidameee