FERNWEH: Merry Christmas!

MERRY CHRISTMAS!!!

Häid pühi kõigile kallitele!

Jõuluöösel tuleb jõuluvana läbi korstna ja poetab kingid jõulusuka sisse kamina ees. Lapsed peavad santale jätma küpsiseid ja piima, et jõulumehel ikka kõht täis oleks. Hommikul on toimunud jõuluime ja lapste sukad on kinke täis…Jõuluidüll missugune, aga..

Ameerika lapsed jõuluvanasse ei usu. Küll nemad juba teavad, kus kingid kuuse alla ja sussi sisse tulevad. See aga, et kõik (eriti lapsed) kingitustega üle kuhjatakse on siin niivõrd tavaline ja iga-aastane ettevõtmine, et ameeriklased, vist ise ei taipagi kui totralt palju nad kulutavad asjadele, mida tegelikult isegi vaja pole. Suur rituaal on kingituste tegija loosiga tõmmata enne jõule, kinkite superkorralik pakkimine (jah, omandasin nende jõuludega ideaalse pakkimistehnika), kuuse alla panemine, susside täistoppimine (igal pereliikmel oma hiigelsuur jõulusokk KAMINA ääres), hommikul ärkamine, kinkide JAGAMINE (kingi saamiseks ei pea sa midagi tegema, ei salme, laule, trikke), pakkide ükshaaval avamine, rebides hoogsalt pakendeid lahti, ohoo, ahhaaa, thank you, pakkepaberite suurde prügikotti kuhjamine ja viimaks uute riiete passimine, elektroonika katsetamine, maiuste söömine...

Meie peres algasid jõuluüritused juba eelmisel laupäeval, kui toimusid jõulud emapoolse suguvõsaga. Kohal olid ema õe ja kahe venna pered, vanaema (ema ema) oma poisssõbraga :D . Väga lõbusad ja toredad inimesed kõik, uurisid palju ka Eesti ja mu vahetusaasta kohta. Toiduks oli siis Aasia-päraselt tellitud Phat Thai (Tai nuudliroog), eggrolls, suupistetena juustud, crackerid, isetehtud Lähis-Ida maiused pistaatsiatega, kooki, kommi, küpsiseid, värske salat, juustukook, brownied…jnejnejen, ehk siis kõike ohtralt ja magusalt nagu Ameerikas ikka. Kingitusi oli kuuse alla kogunenud päris ohtralt ja peale söömingut hakati siis kinke laiali jaotama. Nendelt jõuludelt sain vanaema Alidalt pehme sviitri ja kehakreemi ning tädilt, keda ma ei tundnudki enne jõule, käsitöökommid. Beebi Liam kuhjati muidugi igasugu kinkidega üle ja hostvend Mike oli nii armsalt õnnelik oma kinkide üle :D Jah ta on 24, aga tema sõnade järg on jõulud KÕIGEE paremad pühad Ameerikas ja näha teda säramas, veenis ka mind Ameerika jõule armastama.

Jõule tähistavad ameeriklased jõuluhommikul ehk 25ndal detsembri hommikul. Kuna minu pere on katoliku usku, siis 24nda õhtul hiljahilja, kella 9 ajal, toimus traditsiooniline jõuluteenistus. Alguses kuulasime käsikellade ja koori pisikest kontserti (minu ema mängib kiriku käsikella ansamblis). Katolik kirik on kindlate traditsioonidega kirik ja eri rituaalid, salmid, õnnistused käivad asja juurde. Preestrid viirukitega ja armulaud Jeesuse ihu ja verega. Mis minu jaoks alguses äärmiselt veider tundus oli see, et niipea kui iga kiriku külastaja on võtnud lonksu veini ja tükikese leiba, löönud risti ette, siis kogutakse ülejääk kokku ühe anumasse. Veini jäägid, leivajäänused kallatakse kokku ja nõud pestakse veega. KUID! Attention! Kogu pesuvee koos leivapuruga joob ära peapreester, sest väidetavalt peale armulaua rituaali muutub vein imeväel Jeesuse vereks ja leib Tema ihuks, mida ju mitte mingil juhul ei sobi minema kraanist kallata. Vot sellised lood.

Jõuluteenistusel laulsime ka jõululaule kõik kkoos laulikust. Katolikus kirikukus on palju püsti tõusmist ja regilaulude tüüpi laule( korda seda mida ees lauldakse), preestri palvuste järel kindlate lausete ütlemine, põlvitamine. Väga põnev on tegelikult osaleda teenistusel minu jaoks ja kuna minu pere käib kirikus harva, siis on vaid rõõm, et sain selle ära näha. Väga paljud noored on muuseas süvausklikud Ameerikas. Neiud hoiavad ennast abielu jaoks ja pühendavad ennast enne seda täielikult Jumalale. Abiellutakse üpris noorelt vist ikkagi, sest minu hostvend Mike oli 23 ja ta naine 22, kui nad abiellusid ja teine hostvend Steven abiellub sel juunil ning mõlemad oma kihlatuga on nad 22 aastased. Ema rääkis, et eelkõige abiellutaksegi vaid kindlustunde pärast, et kui laps saadakse, siis lahkuminnes ühine vara võrdselt jagatakse.

Teised jõulud leidsid aset selle nädala teisipäeval, kui toimus traditsiooniline naabritejõulupidu, kuhu olid kogunenud kõik peretuttavad naabrusest, kellega suheldakse (võib-olla kasvõi siis üks kord aastas jõulde ajal). Kõik tõid midagi ühislauale süüa, ema oli teinud eelmisel õhtul suuuure potitäie white chicken chilli ja ka magusast polnud tookord puudu :D VOt sellel peol oli kuhjaga inimesi!! Ja vaene Liam, kes terve õhtu jooksul käest kätte käis kõigi naisolevuste vahelt, kes kõik arvasid, et nende ninnu nännu või õhku viskamine või õõdsutamine või märgade mopsude andmine või ehmatamine (:D :D) või raputamine (jah :D :D raputamine) on beebi Liamile parim. Kõike seda tehti muidugi kõva hääle saatel niiet nii mõnigi kord pahvatas Liam ootatud naeratuse asemel nutma ja ta emme pidi ta päästma. Paaril korral võttis Ksusha Liami lihtsalt mõne järjekordse supernanny käest ära ja viis ta üles voodisse ja vaikusesse. Nalja sai :D

Kingituste tegemine/jagamine oli seekord white elephant stiilis ehk iga külaline pidi tooma midagi oma kodust, mida nad ei kasuta, mis on üle ja võiks hoopis kellelegi teisele rõõmu valmistada. Kõigile jagati kaardipakist üks kaart ja loosiga hakati teisest kaardipakist tõmbama vastavaid maste ja numbreid. Kui tuli sinu kaart siis reeglid sellised: 1. variant A: sulle meeldib kellegi teise juba avatud kingitus ja sa lähed “röövid” selle endale või variant B :Sa valid kingikuhjast endale kingituse 2. Ava kink ja näita kõigile teistele 3. kui sulle ei meeldi see kink, mis sa said, siis võid loota, et äkki kellelegi teisele see meeldib ja sul varastatakse see ära, sest kui sinult kink röövitakse saad sa variant A: valida uue kingi kuhjast variant B: röövida kedagi teist. Igat kinki saab röövida vaid 3 korda ehk kui sa oled 3. röövel teatud kommikarbile näiteks, siis on see lõplik ja keegi seda sinult enam võtta ei saa. (Ärge muretsege, vastav inimene peab arvet mitu korda midagi varastatud on). Minu päästis ära isa, kes röövis minult küünlaalused ja ma sain seejärel varastada ühelt tüdrukult juggle’ing kit’i. Viimase ndl jooksul on Mike mulle õpetada püüdnud kuidas žongleerida, niiet see kink läks nagu rusikas silmaauku. Keegi õnneks seda varastada ei üritanud minult :D :D nii olengi kit’i uhke omanik.

Kolmadad jõulud olid eile, 24nda detsembri õhtul, mu endise hostperega. Lõuna ajal võttis Mark mu kodust peale, küpsetasime Liisaga piparkooke terve päeva, kl 5 õhtul käisime Agnese pere kirikuteenistusel, tagasi koju jõudes avasime kingid ja sõime toreda ning maitsva jõulu õhtusöögi. (Kella 9ks õhtul oli mul vaja juba oma päris pere katolikule teenistusele jõuda.). Kuna nende kirik on non-denominational, siis veidi ebatavaliselt minu jaoks kulges teenistus valju muusika, kitarride, trummide, videoklippide, jõuluräpi ja etteastetega. Teenistus lõppes aga väga jõuluselt. Kõiik külastajad süütasid oma käes olevad küünlad, püsti seistes hoidsid nad küünlaid õhus ja laulsid karaoket kaasa lauljatega laval, kogu saal oli vaid küünlavalguses. VÄga imeline vaatepilt :) Nüüd aga kingitusteaeg!!!!

OMG ma pole vist kunagi #1 näinud niii palju kingitusi #2 saanud nii palju kingitusi ühe korraga #3 pidanud mitte midagi tegema selleks, et kingitusi enda kätte saada :D :D :D They say Christmas is the hardest time for exchange students. Mina ütleks, et You’ve never been to America if you say so :D I LOVE CHRISTMAS!!!! Ma sain niii palju armsaid ja toredaid kingitusi Agneselt ja nende poolselt perelt, et uskumatu. Lahkusin nende poolt kahe suure paberkotiga täis kinke :D Liisale lasin ma oma vanaemal Eestis teha peaaegu identse lapipadja, mis mu vanemad koos Kalevi kommikuhjaga enne jõulu minuni toimetasid. (Taustaks: Võtsin kodus kaasa omatehtud lapipadja, jõudsin USAsse ja Liisa armus minu patja. Kui pere vahetasin jätsin oma padja Liisa hoolde kuni jõuludeni, et siis vahetust teha ja talle uhiuus, kuid minu omaga sarnane padi üle anda). Ma loodan, et Liisale meeldis mu üllatus ja suured tänud mu vanaemale, kes nägi padja kallal vaeva :) Lisaks tegin varasemalt minu Postma’de perekonnas veedetud aja piltidest kalendri 2015. aastaks ja sain ka selle üle antud neile :) Eraldi saadud kinkidest tooksin välja Starbucks’i termose ja gift cardi, tibukollase tassi kirjaga “Say nice things about Detroit”, raamatu “Gone Girl”, Michigani särgi ja “Mug cakes” koogiraamatu :) Aitäh Agnes, Liisa ja Mark selle eestiliku jõuluõhtu eest!

Jõulupöörasus jätkub...

25nda detsembri hommikul tuleb jõuluhull Mike mind äratama kell 9 hommikul (eelmine õhtu läksid kõik kell 2 öösel magama, sest nii palju oli rääkida ja viimaaks jõudis koju ka teine hostvend Steven oma kihlatu Natalie’ga). Ta koputas, tuli sisse, hüüdis ON JÕULUD ja hakkas mu lihasterulliga mu valusaid jalgu rullima samal ajal kui ma magasin :D :D See tegu äratas mind kindlapeale ülesse, polnud kahtlustki :D Kogu kuuse alune ja kamina esine oli täis KINKE. Eri suuruses, värvides, paberites….kogu põrand oli kaetud. Pakid jaotati kõigi vahe ära ja siis kui igaüks oma kuhjaga ennast valmis oli seadnud, hakati kinke avama (loe:pabereid rebima). Ei mingeid salme, laule. Taaskord SEE POLE VÕIMALIK, KUIII PALJU KINKE VÕIB SAADA ÜHE KORRAGA!!!!!! Eraldi tooksin välja kuhjaga riideid, uus rahakott, kuhjaga meigiasju, komme ja mida kõike veel. Kui siis hiljem laotasin kõik saadud kingid oma toa põrandale, ei paistnud vaipkate enam väljagi. Ameeriklased peavad kvantiteedil põhinevaid jõule. Mida rohkem, seda uhkem!!!!

Hommikusöögiks olid donut’id kohviga, seejärel peekon, seejärel isetehtud vahvlid siirupiga :D :D Peale hommikusööki hakkas ema valmistama juba õhtusööki :D Kella 2 ajal jõudsid kohale vanaema ja poisssõber. Sahmisime kõik õhtusöögi kallal ja umbes 4-5 paiku istusime lauas söögiks: brokkoli (ameeriklaste lemmiktoit vist), kartulipuder, kaste, salat, ja suur liha (ham’i) käntsakas, mida Mike eelnevalt elektrinoaga parajateks tükkideks oli lõiganud, Muidugi sain kõigile rääkida Eesti verivorstidest ja neid natuke hirmutada :D . Magustoiduks pumpkin pie, apple strudel vahukoorega :D nämmm…

Lõpetuseks peaksin mainima, et eestlaste söögiorgja jõulde ajal on sada korda hullem :D :D , kuid kingitustehullust USAs ei trumpa vist keegi üle :D

Homme ootab juba sõit üles Michigani osariigi põhja, kus tulevad jõulud isa poolsete sugulastega. Seal põhjas on meie perel ja isa sugulastel suusamaja ning saame kogu perega lumelauatada ning lund (mida meil siin kahjuks pole) nautida:))))

Ilusat jõuluaega!