Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Monday, March 9, 2015

Talvetrall

Heihei!

Täna ja eile paistab juba, et kevad ka siia külma Michigani kohale jõudma hakkab. Õue minekuks ei pea sada kihti selg toppima, lumi sulab ülehelikiirusel, lombid kõikjal ja on SOE!!! Teil pole õrna aimugi kuidas ma soojust olen igatsenud. Kuna oma kodus sees ka alati jahe olnud õue jäisete kraadidega, siis selline pidev külma tunne, nii õues, koolis(kool on ka külm!! sest konditsioneerid igas klassis), kodus, ajab pika peale hulluks. Nüüd ta siis lõpuks on kohale jõudnud- KEVAD!!!

Kuna teen pidevalt endale jooksvalt märkmeid, et ära ei unustaks mõnda tehtut/käidut, siis mõtlesin, et täna kevadiselt värskelt võiks mõnest vanast talvisest :D juhtumisest kirjutada ning saaks asjaga ühele poole :D 

Alustan siis ühest meeldejäävast seigast 25.jaanuarist :D kui toimub YFU õpilastele mägisuusa/lumelaua päev Mt. Brightonil (Jessica kodu lähistel). Olen juba pikka aega tahtnud lumelauda uuesti proovida (viimane kord sõitsin (kukkusin, oigasin, sinasin sinikatest) lumelauda 4h Pillega  Soomes Himosel no nii umbes 3-4 aastat tagasi :D Niiet kogemust oli küll ja rohkemgi :D v mis te arvate :D:D Ettevõtlikud nagu me oleme Jessicaga, otsustasime mõlemad lumelaua kasuks ja päev võis alata. 

Jessica oli Soomes juba oma 2-3 talve lumelauda sõitnud ja seega arvasin, et tegu vanameistriga laual :D Algus polnud viga, raske oli istumast püsti saada aheldatud jalgadega, sest kodust kaasavõetud lumepüksid tundusid järsku liialt kitsad :D Rahmeldamist oli palju ning algajate mägi oli nii rõveda kallakuga õigest rajast kõrvale, et iga kord lõpetasin nende otsas, kes tõstukiga üles suundumas olid :D Not my fault :D Mägi oli kallakuga sinna poole !!!! Lisaks sai mul poole mäe peal hoog otsa ALATI :D sest no see vastik kallak jälle :D Jessica laua käsitlemine polnud just ka perfektne..

Otsustasin:Mulle aitab!! Ja võtsime suuna juba korralikuma, järsema mäe peale. Põhimõtteliselt igale mäele viis see suur tõstuk, kuhu istud peale, saad jalgu toetada, AGA mis mind üllatama pani siis tõstukitel puudus see turvapulk, mis tavaliselt ülevalt peakohalt alla laskub ja sul pingilt maha ei lase kukkuda. Kas suudate seda uskuda??? Ameeriklased, kus kõik on alati 100% kontrolli allla ja siis järksu kõige ohtlikumas kohas, kus risk tõstukilt alla kukkuda ja (ma ei tee nalja) surma saada on niivõrd suur ja iste niivõrd väike, pole turvalisusest haisugi!!!!! Igatahes peale mäevahetust hakkas mul juba päris hästi tulema see lauatamine ja mida aeg edasi seda julgemaks, osavamaks ja kiiremaks me omadega läksime Jessicaga. Muidugi põlvedele kukkusin omajagu ja küljed oli suhteliselt muljutud, kuid all in all we did good!!! Jessica sõitis ainult tagumise kandipeal sik-saki; ma harjutasin mõlemal kandil, nagu ikka lauataks juba. 

Mõni minut hiljem kui ollin lõpetanud loo hostvenna sõbrast, kes just hiljuti lumelauatades kukkudes rinnust saadik halvatuks jäi, ja jõudnud Jessicaga üksmeelele, et lumelauatamine ikka ohtlik asi, oligi õnnetus käes. Selleks ajaks olime juba ka kõige hullemad mäed läbi lauatanud (nii hästi kui me oskasime ofc :D ) ja leidnud oma lemmiku. Seda lemmikut mäge mööda alla laskudes, võtsin ilmselt liiga suure riski ja kiiruse, mis minu oskustele ei vastanud. Järgmisel hetkel lendasin selg ees peaga vastu maad ja valu oli meeletu tol kukkumise hetkel. Ajasin ennast püsti kuid pea huugas nii et jube. Istusin oma lauaga mäe pervel ja hoidsin kahe käega oma peast kinni….ja mida ma kuulen. Minu läheduses, meeter all pool on Jessica oigamas :D 

Küsin siis temalt, et mis viga. Jessica vastab, et ei saa liigutada, sest on murdnud oma sabakondi :D Vaatab, siis minu poole ja näeb minu oigamist :D Mõlemad hakkame naerma, kuid ma ei suuda naerda kaua, sest pea ikka kumiseb.. Järgmine hetk kui tõstan pea on meieni jõudnud mäe medical patrull suuskadel. Mehike kontrollib Jessicat, siis mind ja ei luba mul liigutada. Paari minuti pärast on kogu medical meeskond minu ümber, kõik räägivad, küsivad, teevad oma examinationit ja the next thing I know, mul on kaelatugi paigaldatud ja olen pakitud suusa-saanile, millega mind mäepervelt alla libistatakse med punkti. Seal algab ankeetide täitmine, küsimustele vastamine, veel 2 inimest teevad mulle nerval systemi kontrolli ja uurivad kus valus, mis juhtus. Kutsutakse kõige tipuks ka kiiraabi “et ikka kindel olla”. Vahepeal on Jessica ka majja toodud :D ja nii me siis kahekesi hädapätakad istume seal :D :D ei suuda kuidagi naeru tegelikult tagasi hoida, sest enam ei suuda meid miski üllatada. Kahtleme, kas annab enam rohkem sarnaneda teineteisele… isegi kukume samal ajal..

Kiirabi teeb oma eksamineerimise ja ütleb, et kõige kindlam oleks, kui sõidaksin nendega haiglasse. Kahtlen pikalt ja ei suuda otsustada, kas minna või mitte… Viimaks meenub mulle hostvenna paralysed sõber ja kohutavad närvikahjustusted. Nõustun kaasa minema. Niisiis saingi oma esimese kiirabi sõidu kogemuse Ameerikas. Kiirabiarst meenutas natuke Grey’s Anatomy Matthew’t (see kelle Kepner altari ette jättis :D ) ja sõit oli imelühike. Haiglas tehti mulle vist 20s kord juba närvisüsteemi kontroll, röntgenit eipeetud vajalikuks ja kokku läks seal vaid 20min, sest järjekorda polnud. Jessica sõitis ka kaasa, aga ühe YFU naise autos. Parim nali aga alles tuleb :D :D

Veidi kange kaela ja kumiseva peaga /kange tagumiku ja valutava sabakondiga otsustame, et lumelauast aitab küll. Aga oli meil ju veel suisa 2h mäel oleku aega järel. Egas midagi. Läheme laenutame suusad :D :D ja järgmised 2h jäätame ennast suuskadel ILMA KUKKUMISTETA!!! :D :D Suuusatamine ikka ei paku enam üldse pinget ja pealeselle jube külm ala. Lumelauatades ikka sahmid ja rahmid ja kukud, suusatamine üksluin, külm ja igav… 

Aga no kus oli meil alles päev Jessicaga :D :D Seda jääme kauakskauaks meenutama ilmselt :D Kaela valu algas aga alles järmine päev kui pidi kooli minema. Ohh issand, pea nädal aega ei saanud selili olles otse püsti saada ja igasugused painutused kaela/peaga olid võimatud. Pidin alati kätega pead toetama kui midagi tegin ja kõhulihaseid ei saanud üldse teha. Kael ei kandnud lihtsalt.. Tänaseks õnneks elu ja tervise juures! (Kuigi üleeelmise nädala lõpus tabas mind vist üle aasta aja HAIGUS. Siiamaani köhin veel natuke pahasti ja nohune..

Natuke pildi meenutust tollest seiklusrohkest päevast!

Olge mõnusad!

BTW neljapäeva lõunal sõidan juba NYC!!! et oma kullakallist perekonda näha, kellest 6 kuud eemal olen olnud. NYC veedan küll aga ainult 4 päeva.. Kuid nii ootan juba :) See nädal mul koolis finals’id, ehk 5st ainest 3s on kogu trimestri materjali peale umbes 100 küsimusega eksamid ja English’s pidime finalsina kirjutama ise tänapäevase hero myth’i. Niiet see nädal kulgeb reisiootuses ja õppides eksamiteks:) Eile (esmasp) algas ka TRACK season!!!! Millest kirjutan teile täpsemalt natuke hiljem, sest hetkel tuduaeg ;) 

Kalli-kalli!

B


Turistid

Siis kui suusad alla saime ja jääs olime

DONE! Elusalt ja kange kaelaga võib koju minna


My love

Pipi

Sunday, March 1, 2015

OMG, it's March !

No nüüd on küll vähe pikale veninud see aeg viimasest postitusest… I’m sorrry.. Katsun siis veidi mälu värskendada nii hästi kui oskan ja kirja panna põnevaimaid seiku.

Muide rääkisin ka oma päris emaga, et kui vahetusaasta alguses olid mu blogi postitused põnevad, täis emotsiooni ja uudishimu ning avastamisrõõmu, siis tänaseks pidavat mu postitused olema üksluised. Rohkem on kirjeldust tegevustest/üritustest kronoloogiliselt kui emotsioonist ja mõtetest, mis kaasnevad nendega. Ja ma nõustun!

Üks põhjus kindlasti see, et ma olen kohekohe 6 kuud Ameerikas veetnud ja kõik mis teile, kallid lugejad, võiks huvi pakkuda v nalja, tundub mulle igapäevane, rutiinne ja ilma suurema äramärkimis vajaduseta (pool aastat on piisavalt pikk aeg, et ennast nagu kodus tunda teises riigis) . Teine põhjus: Blogiga alustades kirjutasin reaalajas ehk midagi juhtus, panin kirja. Hetkel kirjutan vaid märksõnu sündmustest, et neid hiljem kirja panna ja seetõttu postitused rohkem nagu raport toimunust :D Mu suurimad vabandused selle pärast, aga I do my best..

Niisiis paneksin kirja 30 huvitavat (loodetavasti) fakti/seika/tähelepanekut; enamus siis üldistused, mida märganud olen:

1) Viimase paari kuuga olen täielikult mõistnud KUI republican vaadetega mu hostema on (ta kuulub Republican pareteisse ka ja käib partei kohtumistel alatasa) ja meil juba igav ei hakka, sest alati on poliitika ja majandus, millest rääkida. Kuigi tema vaated erinevad suuresti minu nägemusest, siis alati pakub põnevust kuulda tema poolseid argumente ja valitsuse konspiratsiooniteooriaid. Samuti teab ema väga palju rääkida Ameerika ajaloost ja poliitika kujunemisest (muidugi kerge omapoolse vungiga). Hostisa ei võta kunagi sõna neil teemadel..

2) Jõusaal Fitness 19, kus käin, on peale tööpäeva tõeline INDIA. Väikesed hindud hõlmavad kõik jooksulindid ja panevad treadmill’i kallaku maksimumi peale, et siis muudkui aga ülesmäge rühkida. Ilmselt tekitab see koduse tunde. Justnagu India mägiteedel. Who knows :) 

3) Peale kella 4 on jõusaalis ikka tõsine konkurents treadmill’ide peale. Kord tundsin ennast tõelise badass’na kui üks meesterahvas lõpetas ja teine mees aeglaselt treadmilli poole sammuma hakkas. Tegin paar kiiremat sammu ja võtsin ainsa vaba treadmilli tolle mehe eest ära :D :D Didn’t even feel bad :D Tõeline maffia. Aga kas ei peaks just jõusaalis kehtima reegel: tugevam (kiirem) jääb ellu :D 

4) Kas pole mitte kõikidel isadel mingid kiiksud küljes, mis teeb nendest just oma? Minu hostisa näiteks teeb pidevalt indialaste aksenti järgi. Samuti kui Eestis tuntakse ütlust “naine roolis”, siis Farmingtonis öeldakse “indialane sõidab” :D :D Väiksed rahvuslikud omapärad siis.. (Indialased ehk siis as if from India)

5) Ameeriklased (enamus) ei käi arsti juures, kui nad haiged on (oleneb muidugi kui tõsine asi on), vaid ootavad kuni haigus möödub. See kehtib siis külmetuste, nohude/köhade jms kohta. Olen tänaseks suutnud endale kuskilt imekombel külge hankida hirmsalt ragiseva köha ja ainus, mis ema mulle soovitas oli lutsukommid, mis peaksid köha alandama :D Mee, sibula, ingveri ja küüslaugu söömise peale krimpsutavad ameeriklased nina. Võehhh, kuidas sa küll võid ja ema ütles kohe alguses,kui hakkasin ennast tõbisena tundma, et tema ei luba oma majas haisvana ringi käia :D (nende eelmine vahetusõpilane oli haigeks jäädes suurtes kogustes sibula suppi kulistama hakanud ja sellepeale oli nende kannatus juba katkemas, sest kõik haises sibula järgi). Mu sõber Vonn isegi ei teadnud, et (õige)mesi seistes kõvaks tõmbub või et milline näeb välja ingverijuur (tundis ainult ingveripulbrit, mida supis sisse pandakse siin). Isa ei suutnud oma kõrvi uskuda, kui rääkisin, et vaata Eestis on nii, et kui kasvõi haistad haigust tulemas, siis pits viina ja sul šanssid juba suuremad, et mitte haigestuda :D :D :D Uurisin siis emalt, et äkki ma ikka peaks arstile näitama (terve päeva nagu kopse välja köhinud) ja et kus nad tavaliselt käivad. Too hakkas soovitama mulle Ford’i haigla urgent care’i ehk pmst nagu erakorralise meditsiini osakond :D , sest meie pere ei pidavat haige olema kunagi. Perearsti, kui sellist, ei eksisteeri ja arstiabi on VÄGAVÄGA kallis. 

6) Ameeriklased ei nuuska oma nina. Tati peatumatu sisse löristamine pole midagi ebaviisakat. Lase aga käia!

7) Ameeriklased on perfectsed sabas seisjad. Kus aga mingi line tekkib, järelikult peab midagi head ees ootama, võtame ka sappa :D Trügimine see-eest is not an option. Õige paigad/sissepääsud/vaatamisväärsused leiad ka rahvamassi järgi ülesse.

8) Kõik ameeriklased armastavad pitsat!!! KÕIK!!! Ja pitsa ei pea olema midagi erilist, piisab kui on valikus kas cheese pizza or cheese&pepperoni. Igal üritusel, track meet’l, kokkusaamisel on alati pitsa müügiks olemas ja alati õlist nõretav. Mina pole just kõige suurem pitsa fänn siin Ameerikas ja kui ütlen, et ega mulle väga teie pitsa ei maitse, siis tehakse suured silmad :D Veidrik olen, et endale puhast saia ja rasva sisse ei aja!

9) Kõik ravimid on Ameerikas kas jelly v tabletid, mis värvilised kommikesed/karukesed/südamed, mingi maitse, suhkru, lõhnaga, isegi leidub kaltsiumitablette, mis šokolaadipadjakese sees. Kõik apteegid 24/7 ja müüvad nad tegelikud kõike piimast radiaatorini :D 

10) Lemmiksnäkid on crackerid (soolaküpsised vist?) ja juust, mis alati igat peolauda ehivad. Bloody Mary kokteil on populaarne pidujook.

11) Ameerika koogid tulevad teisest maailmast kui Eesti omad. Suure suhkru frostingu kihi all, kõiksugu toiduvärvidega kaunistatud, multikategelaste, jalgpallide, eri suuruses, kujus ja sisu on alati tuim šokolaadi v vanilla pulbri keeks. Vahel lisatud veel ekstra mingit šokolaadi aseainet, et rohkem mahlasem oleks. Kui kooki kodus valmistad, siis sega aga koogi pulber veega, kata suhkru frostinguga ja voilā!! Selliseid imeloomi nagu kohupiima-martsipanikook, marja-pisarakook, pavlova, pirnikook siin mail ei tunta. AGA leidub imemaitsvaid toorjuustukooke (cheesecake’d) ja mu ema valmistab ka ühte kindlat cheesecake’i mis niii nämmm. Pirukad on hoopis omaette ooper muidugi. Eestlastele pirukas ikka korraliku saia põhjaga, täidised ja mis kõik veel. Ameerika õunapirukas näiteks on õhukese lehttaigna-laadse põhjaga, täidiseks õuna suhkru või jahu segu (jah, kohupiima mina oma silmaga siin poodides v pirukates tuvastanud ei ole) ja pealt katab pirukat veel üks taignakiht. Teate ju küll filmidest neid American pie’sid :P 

12) Mikrolaineahi, nõudepesumasin ja riide dryer on MUST HAVE! 

13) Peanut butter jelly sandwich - klassika! (Mulle ei maitse jelly ja PB koos)

14) “Miks sa Michigani küll tulid oma vahetusaastale?? Michigan ei ole koht kuhu tulla. Inimesed põgenevad siit!!” - küsimus, mida mulle niii umbes iga nädal esitatakse. MA EI SAA VALIDA KUHU MIND PAIGUTATAKSE AND I KNOW  IT SUCKS :D :D

15) “Niiet sa lähed siis college’sse siin USAs jah? Mis? :O Ei lähegi? 2 aastat high schoolis vaja veel käia Eestis peale seda siin?? :O :O :O Misasja? Ära tee nalja, sa oled 20 kui kooli lõpetad v?? :D :D haahhahaaha “ - teine repliik, mida ma no umbes korra kahe nädala tagant kuulen…TRUST ME, IT’S NOT MAKING BE FEEL ANY BETTER

16) Koolides on pidevalt mingit sorti õppused: tulekahju, tornaado, sissetungija koolis, tulistaja. Kas rääkisin teile juba kuidas igas klassis on nurk kirjaga “safe corner” ja “sissetungija õppusel” pidime kõik sinna nurka kogunema, vaikides istuma ja õpetaja pani tõsimeeli ühe laua vastu ust barrikaadina ette. Idee siis selles, et “safe corner” on nurk, mida klassi ukse pilust(aknast) v klassi sisse astudes kohe märgata ei ole. Niiet kui sissetungija käib klasse läbi, siis tunduvad talle kõik klassid inimtühjad ja see ei tundu üldse kahtlasena ning ega ta siis ei vaevu klassi sisse vaatama ju. Eks ta hulleima ikka ära hoiab ja ettevaatus enne kõike!!!

17) Enamuste ameeriklaste elumajad on hundilaudad. Jube jube jube külmad. Minu peres näiteks maja ei köetagi praktiliselt vist talvel, maja ise mingit soojustust ilmselt ei oma. Kui lõunaajal koolist tulen, siis peale lõdisedes gaasipliidi ääres oma teevett oodates, suundun oma tuppa, lülitan pisikese soojapuhuri sisse ja kükitan põrandal puhuri ees, et oma jääs varbaid ja käsi soojendada :D :D Enne magama minekut hoian ka puhurit sees, sest muidu läheb jube külmaks tuba. Ema ja mina kogu aeg vingume, et prrrr, it’s so cold in here ja kui isa vahel nädalavahetusel Grand Rapid’sse sõidab, siis keerame kütet juurde :D :D Ahjaa kütet keeratakse peale siis ka, kui beebi Liam meie juures on. 

18) Mu isa teeb omale pizza crackereid ja väidab, et ta esimene maailmas, kes nii teeb :D (krõbe lai cracker, pizza sauce ja juust ning ahju) Told you they love their pizzas :D

19) Lilled ja taime meie peres just väga edukalt ei kasva. Oleme emaga igat moodi proovinud. Mina kahtlustan, et toa temperatuur lihtsalt liiga külm keskkond neile...

20) Ameerika (kodupere)naised korraldavad bookclub’e. Grupp naisi valib raamatu ja kuupäeva, mis ajaks see läbi loetakse. Siis saadakse ühe sõbranna pool kokku juuakse veini ja chatitakse niisama (healjuhul korra mainitakse loetud raamatut). Väga hea põhjus muide regulaarseks catch up’ks oma sõbrannadega!!! (peaks ka korraldama hakkama midagi, kui Eestis tagasi)

21) Vonn’i auto "soccer mom’s” minivani passengeri ukse lukk ei taha kunagi ise avaneda. Vonn väidab, et enne minu saabumist töötas uks “just fine” :D Mina pole ausõna asjaga seotud :D

22) Kord Grand Rapid’s käies ööbisin oma hostõe Michelle’i juures college’i dorm’s. Väga unustamatu kogemus oli seal :D ja enamus õhtust mängiti Super Mario cart rally’t wii pultidega. FUN! Hommikul magas Michelle nagu karu talveund ja polnud mingisugust “Michelle näitab sulle kindlasti college’i hooneid ja raamatukogu ja minge hommikut sööma ülikooli cafeteriasse”. Ehk minu college experience jäi natuke poolikuks ja piirdus seekord video game*ga. See selleks :D 

23) Mu isa muudkui otsab maju Grand Rapids’s, parandab ja teeb/laseb korda (teha) ja siis otsib rentnikud sisse. Kokku vist hetkel juba 7 maja ning see pidavat olema vanemate pensionifond. Päris palju ameeriklased pidavat tegelema sellise majade/rendi äriga ning uskuge mind, kui valid ülikooli linna ning hea asukoha majale, siis korralik sissetulek kindlustatud.

24) Liam hakkas roomama valentinipäeval ja mumble’ma täpselt 6 kuuselt!! Mina olen veendunud, et laps räägib eesti keeles, sest ainsad sõnad, mis ma kuulen on “Emme, emmmme, emme” :D :D

25) Lastele korraldavad vanemad sageli "play date'e", kus siis kellegi juurde oma laps terveks päevaks mängima viiakse.

26) Mu hostvend Stevenil on pulmad 27. juunil, mida ma kohe kindlasti näha soovin!!! American wedding!!!

27) Hetkel on mu parim sõber Farmingtonis Vonn, kelle peale saab loota, kellega saab nalja, kes minuga trenni teeb ja kes mind alati sõidutada viitsib. Mis ma küll teeks ilma temata!

28) Juba vähem kui 2 nädala pärast kohtun oma päris-perekonnaga NYC-s!!!!!!!!!

29) JESSICA IS MY PERSON!!! <3 (Grey's Anatomy fännid mõistavad seda)
21.märtsil sõidan Jessicaga Hawaiile nädalaks ajaks YFU reisiagentuuri vahendusel!!!!!!!

30) Alustasime Jessicaga korralikku tervislikku toitumist, et Hawaiiks vormi saada ;) 

5 asja, mida ma igatsen ja mis esimesena pähe tulevad:
  • kohupiim
  • public transportation 
  • Eesti teater
  • mu klass Eestis
  • köetud maja :D :D (Michigani talved on jube külmad)

3 asja, mida ma ei igatse
  • üüberpalju kodutöid
  • eestlaste kadedust teise inimese edu pärast
  • väike kinga/saapavalik

7 asja, mis mulle meeldib USAs
  • paljupalju erinevaid toidukohti, eri rahvusköögid
  • hästi palju päevi kui kool on mingil põhjusel cancelled jälle :D 
  • high schoolide lai õppeainete valik
  • kooli/tiimide team spirit!!!
  • koolielu aktiivsus, üritused, fundraiserid
  • sage brokkoli söömine
  • Ameeriklaste komplimentide tegemine teisele

Tänaseks lõpetan! Loodetavasti saite parema nägemuse minu elust siin :)

Püsige terved ja nautige sooja kevadilma(mida mina veel niipea ei näe)!

BB