FERNWEH

Friday, September 19, 2014

Day 3 (2.osa)

Täna on 12. september ja blogimisse tulnud kerge auk. Loodan, et seda enam ei juhtu. Põhjus selles, et 8.september oli esimene koolipäev, millest saan põhjalikumalt kirjutada Day 4 postituses. Kogu päeva tõmblesin ringi ja õhtul korraldasin kooli asju ja õppisin. JAH, õppisin, sest kodutööd tundub minu koolis olevat MEGA palju :/ Aga pikemalt juba järgmises postituses.

Nüüd aga jätk kolmandale päevale. Tahaksin rääkida vanavanemate külastamisest. LouAnn ja Fred elavad keskmisest jõukamas piirkonnas, meie kodust umbes 30min sõidu kaugusel järve(Mark küll ütles, et see pigem tiigike) ääres. Nad kolisid sinna alles pensionile jäädes ehk nii umbes 15 aastat tagasi (loodan, et ma ei eksi faktides nüüd ja edaspidi.). Maja oli väga suur, kolme magamistoaga, valge vaipkattega üle kogu maja. Ameerikas on üleüldse tavaline, et majades pole põrandal mitte vaibad, parkett või kivipõrand, vaid kõigi kontorite, kodude ja muude asutuste põrandad on kaetud (enamasti tumedamat tooni) vaipkattega. Niii tagasi vanavanemate juurde. Nende kodu on väga kaunis ja helgetes toonides, seinad helesinised ja suured aknad alla tiigi poole. Olles tutvunud äärmiselt lahke ja lõbusa vanaemaga, viis Liisa mind üleskorrusele tuurile ja meisterdasime plastiksilindritest pilte vms. Vanaema veedab aega maalides ja ta on super hea käega. Maalimistuba sai kohe mu lemmikuks seal majas, sest oli nii värviline, valge ja helde. Enamus maalid/pildid majas olid vanaema tehtud ja super kenad. Ka meie kodus on paljud seinamaalid just tema loomingust.

Kuna läksime neile külla peale kirikut, siis lõunatasime nende pool. NÜÜD kallid sõbrad tuleb ilmselt teie jaoks midagi totaalselt ootamatut. Teate ju küll neid jutte selle kohta kuidas ameeriklastel halvad toitumisharjumused, näksivad niisama midagi, rasvased toidud, kunstaineid ja maitsetugevdajaid täis…. Minu peres nii ei ole. Lõunaks grilliti kanaliha, seeni, sibulaid, suvekõrvitsa rattaid, paprikat, kõrval oli vanaema tehtud salat (kikerherned, koriander, kurk, tomat, sibul) kõik hakitud imepeeneteks tükikesteks. Joogiks paljas vesi, mitte mingid magusad gaseeritud joogid. Pani ikka imestama küll ja kõik toidud olid imehead!! Vahepeal jõudis koju ka vanaisa. Pikk ja sihvakas meesterahvas. Vanaisa töötas enne pensionile jäämist Ford’i tehases insenerina ja Agnes rääkis, kuidas vahepeal olid nad tööasjus vanaemaga elanud 6 kuud INDIAS, vahepeal LAV’is . Niii lahe!!! Nädala pärast täidavad nad oma eluunistuse ja lähevad reisile Türki ja kui ma ei eksi siis ka Kreekasse. Ehk naudivad täiega oma pensionipõlve :) Magustoiduks oli vanaema teinud pokaalidesse koduaias kasvavatest vaarikates toorjuustu kakaokreemi, tegime ahjus ka minu kaasatoodud lapimaa juustu koos murakamoosiga. SUPER!

Ning jah, vanaemal kasvasid suured vaarikataimed (siin saavad nad kaks saaki suve/sügise jooksul), ka tomateid kasvatatakse oma aias (meil kodus ja just hommikul Agnes korjas valminud tomatid ära). Muide kuna minu pere on religioosne, siis enne suuri söömaaegu pere seltsis loetakse söögipalve, mis on väga armas ja võtab korraks aja maha ning paneb hindama seda aega pere seltsis. Väga tore harjumus minu meelest:)

Natukene pensionäridest USAs: Riiklik pension on siin suhteliselt nigel, su vanaduspõlv sõltub suuresti sellest kui palju oled elu aeg rüganud, sääste kõrvale pannud ja fondides raha kasvatanud/hoiustanud. Paljud lubavadki enadale alles penisonipõlves rohkem luksust ja nautlemist, nagu ka minu host- vanavanemad. Tundub, et nad veedavad oma aega väga aktiivselt. Vanaema maalib, matkatakse, vanaisa on golfis kõva käsi jnejne. Muidugi hellitavad nad Liisat, kuid ei puudu ka õpetlik toon nende hääles. Liisal igatahes on väga vedanud oma vanevanematega. Kingitusi saab ta ka kuhjaga vanaemalt :D

Natuke pärast sööki kutsus Agnes kaasa toidupoodi ja me Liisaga ei öelnud võimalusest ära. Meie pere, nagu ka ilmselt paljud teised pered, ostavad MEGAMEGA suurtest hulgiladudest hulgi asju ette vähemalt terveks kuuks. Liha/kala pannakse sügavkülma. Igapäeva toidud, kiiresti riknevad, ostetakse muidugi tavalistest enamasti samuti megavalikuga supermarketitest (piim, sai, puuviljad). Aga igatahes see pood(pigem nagu ladu), kus me käisime oli hiiglaslik. Veetsime seal üle 1h, ekseldes kõigi nende vahekäikude vahel. Minu jaoks on äärmiselt põnev igat sorti poed siin, sest valikus leidub palju sellist, mida varem nähtud pole. Muide väljaminnes oma suure kaupa täis käruga, kontrolliti iga lahkuva poodleja ostutšekki veendumaks, et kauba eest on tasutud. See ükshaaval kontrollimine tekitas muidugi pikad järjekorrad.

Siis võtsime vanavanemate juurest peale Marki ja sõitsime kodupoole juba. Mark juba nii kogenud, et teab millal tasub (peab) naistega poodi minna ja millal mitte :D Shoppama ei tuleks ta ealeski (Ütles Agnes mulle). :D

Teen eraldi postituse kirikust järgmisena ;) (pildid lisan hiljem, täna õhtul. hoidke kursis siis ennast) :)

LouAnn'i kodustuudio

Vanavanemate terrassil, taga (suur)tiik

Tegime neid sulaplastmassi kujundeid :) (vasak on minu oma :D)

Hostisa Mark tegeleb grilliga

Vasakult: Agnes(hostema), LouAnn(vanaema), Liisa (õekene)

Suursuur hulgipood

Tiik

La vie en rose! (Proovisime Target'is prille)

Vanavanemate superkena koduke(vaade magamistoa aknast)

Day 3 (1.osa)

Pühapäevast tahaksin teha eraldi kaks postitust, sest kirjutada on palju ja tegime ka palju. Või tegelikult rohkem minu mõtisklusi teie jaoks, kallid lugejad, nädalalõpuks :) Mul on raske valida millest kirjutada ja millest mitte, seega katsun kõike teiega jagada. Nii palju uut informatsiooni tuleb iga päev. Ja täna võin öelda, et rääkisin terve päeva inglise keeles. VOT :)

Igatahes millest tuleb juttu: siinsest loodusest, ehitusstiilist, kirikus käigust, (host)vanavanematest, toidupoest, autodest, kooli reeglitest, toidust ja siinse kontingendi erinevustest.

Loodus: Täna varahommikul käisin teist korda jooksmas ja avastasin uue super raja enda jaoks. Nimelt natuke maad mööda Nine mile road’i (elan pm selle tänava ääres) edasi minnes pöörab vasakule dirt road nimega Hunter Rd (kruusatee). Tee kulgeb nii umbes 1km+ väga vaikses ja rahulikus naabruses ääristatud kõrgete puude ja ürgsena näiva metsaga mõnes kohas. Nii mõnus! Kruusateedest metsa ääres õhkub minu meelest sellist rõsket õhku, mis joostes jube hea on. Kokku jooksin umbes 5km ja koju jõudes tilkusin ikkagi higist, kuigi proovisin täna normaalsema tempo valida. Ilmad on siin palavad ja seda tunneb ka joostes.

Kui siia tulles arvasin, et kuna tegu meie Eestiga pea samal laiuskraadil asuva linnaga, siis leidub looduses palju sarnast. Ja tegelikult leidubki, siin on lehtmetsad, kuused…, kuid väga palju on hoopis teistmoodi. Näiteks õhtuti ja varahommikul siristavad tirtsud (tuletan meelde, et on september) ja väga valjult. Tänavad on paksult oravaid täis ja täna silmasin meie kodutänavale pöörates kaugel ees hirve, öösiti käivad kahtlased loomade hääled akna taga. Ilmselt pesukarud - neid pidi siin külluses olema (ise pole veel ühtegi näinud).

Majad: Majad on minu piirkonnas sellised kodused, pisemat sorti. Enamasti ehitavad keskmised ameeriklased endale ühekorruselisi maju ja neid kutsutakse “ranch house"’ks . Tihti peale on majal 1 korrus, kuid maa all suur kelder (basement). Maja millel on rohkem kui 2 korrust, kutsutakse “colonial" majaks. Piirkonniti pidigi Agnese jutu järgi erinevad ehitusmallid olema. Igas elamurajoonis töötavad eri planeerijad, kes töötavad välja majademudelid. Enamasti ostetakse valmis maja ja majatüüpe ühes rajoonis leidub tavaliselt paar tükki. Erinevad majad ainult värvi, mõne detaili või sissesõidu poolest. Üldjoontes elatakse sarnastes majades ühe rajooni piires. Sisekujundus on iga pere enda asi juba. Mis mind imestama pani, on fakt, et iga maja omab suurt aeda ja peaaegu igal majal on sissesõidu tee ääres kossukorv (jah, nagu filmis :D . Postkastid paiknevad teede ääres kohe, et postiauto(mis muide pidi olema ainuke auto USAs, kus juht istub paremal pool, et posti saaks kiiremini postkasti toppida) paremini ligi pääseks ja JAH, ka need on nagu filmides.

Autodest: Michiganis pole levinud ühistransport. Koolibussid küll sõidavad, kuid liinibusse pole ma kordagi näinud. Igal perel on vähemalt 2 autot ma arvan (meil tundub, et on 3 :D pole uurinud.) ja nendega sõidutatakse lapsi kooli, trenni, ennast tööle, tagasi, poodi, ühesõnaga KÕIKJALE. Isegi 5min kaugusel olevatesse paikadesse/poodidesse minnakse autodega (heaoluühiskond missugune). Uurisin Marki’i (mu hostisa) käest, et miks siinsetel autodel vaid taga registrinumber on. Vastus: Nii pidavatki olema. Osariigiti nõuded küll erinevad, kuid enamuses piisab vaid tagumisest numbrist.

Kuna kell on juba palju ja homme esimene koolipäev, siis ülejäänud asjadest kirjutan homme peale kooli või lõunapausi ajal. Ühtlasi pean ära mainima, et ameerikaniseerumine toimub täies hoos. Just hetk tagasi tegin oma esimese “brown baggingu", mis tähendab,et pakkisin endale kooli jaoks lõuna külmakotti :D Was fun!

Nüüd tuttu ja edasi kuulete juba hommikul mu seiklustest! Head und! (pildid lisan ka homme, sorry)

Kodutänav Bush

Ainuke dirt road ümbruses. Hunter rd

Day 2

Õhtust!

Nii piinlik kui mul seda ka tunnistada ei ole siis veetsin täna alates kella 15st kella 21.30ni shopping mall outletis :D Aeg lausa lendas ja me jõudsime selle aja jooksul käia läbi umbes pooled poed võib-olla ainult, seega JAH see oli suur :D Hindade kohta nii palju, et odavam kui Eestis, kuid siiski üpris kallis. Kuna mul oli vaja kooliks vastavat riietust (lubatud värvid särkidel: tumesinine, valge, kollane, must; püksid: pikad, khaki värvi v mustad, seelikud põlveni; ja oi neid reegleid niinii palju) ja ma enamus riided koju Eestisse jätsin, siis oli see shopping hädavajalik. Lõpuks väsisime ära ja sõime väga lastesõbralikus dzunglis õhtust, kus loomad rippusid/kõikusid/möirgasid, tähistaevas oli peakohal, vihmasajas mõnes kohas ja teenindajad kõik Indiana Jones'i riietusest malli olid võtnud (Rainforest cafe oli nimi). Koduteel jäi Liisa magama autos.

Hommik: Magasin hästi kaua, peaaegu poole 11ni. Läksin kohe jooksma (mu esimene jooks USAs), mis ei kujunenud kuigi mõnusaks, sest väljas oli lauspäike, midagi 20 ringis sooja ja muidugi suutsin ma valida mega kiire tempo alguse kohta. Ah muide minu valitud raja esimene pool oli allamäge suht pidevalt, seega nagu võite ka arvata oli raja lõpp tagasi tulles terve aja ülesmäge :D Kuna oli palav, liiga kiire tempo, hommikul polnud söönud, siis umbes 4,5 km peal tegin peatuse, et mitte oksele hakata. Peatuse ajal möödusid minust 3 naist, kes kõik rõõmsalt higist nõretavale ja tulipunasele minule tere hommikust soovisid. Lõpuks jõudsin vähe kergema tempoga koju, tegin harjutusi. Kokku jooksin 6 km umbes. Peale hommikusööki veetsin Liisaga aega, tegin patsid talle, uurisime nukke ja juba sõitsimegi shoppingule.

Shopping: SUUR, SUUR ja veelkord SUUR. Mega hoone, palju poode, laste mänguala, food court'ide ala, lauad, söögikohad... Seekord valisme shoppinguks outlet mall'i, mis tähendab, et esindatud olid pea kõik riietepoe ketid, kuid tavaliselt sai igalt pool kas 50% v 40% alla, sest tegu oli üldiselt eelmise hooaja kaubaga vms. Kuna sain eile oma pangakaardi ja panin kaasavõetud raha sinna peale, siis sain ka mina tunda seda, mis tunne on Ameerikas shopata. Muudkui tõmbad masinast oma kaardi läbi, paned puutetundlikul ekraanil pin-koodi ja voilā, ongi võlukaart oma töö teinud:D mõnes poes pead ainult läbi tõmbama ja allkirja panema. Äärmiselt ohtlik viis lõpuks pankrotti ennast osta. Väsitasin vist oma kamraade ikka täiega, sest ilmselt te juba teate, milline piin on minuga shopata:D Aga Liisa pidas super hästi vastu, andis mulle mitmes poes nõu ja kordagi ei kuulnud ma virinat. Käisime temaga ka Disney poes, kust Liisale osteti Pocahontose jalatsid ja ehted, mis sobisid imehästi tema blondide juuste ja lumivalge kleidiga. Iga kolmas inimene outlet'is kiitis Liisa jalanõusid ja väljanägemist.

Ainuke kurb tõsiasi oli, et mu eesmärk oli saada endale uued jooksutossud, kui üheski poes polnud minu väljavalitud Asics'i suurust. Peab edasi otsima!

Terve tänase päeva pudistasin oma inglise keelega. Kui eile oli enamvähem ja tundus, et saan hakkama, siis täna läks terve päev keel susservusser :D veider. Liisaga räägin ma inglise keeles, kui põnevam jutt on Agnesega, siis räägime ka inglise keeles, et Liisa kõigest aru saaks, vahepeal räägime eesti keeles. Väga naljakas, sest enamasti meil kaks keelt läbisegi.

Muide siin oli massive Victoria Secrety pood, aga kuna seal uputas kaubast, siis ei viitsinud seal midagi proovida. Laiskus :D ja Nike'i poest sain täpselt sellised liibukad, millest olen unistanud :))) Ostsime ka minu kooli locker'i (kapi) tarvis tabaluku. Sellise, mis seiffidel on, keeramisega :D

(Ah ja teate mis. Meil on kodus Eestist toodud tass, mis on inimese luukerega, luude nimetusega eesti ja ladina keeles. Täpselt see tass, millest ma sulle rääkinud olen emps!!!!)

Hetkel olen mega väsinud, lõpetan kiiresti blogi ja keeran tekkide vahele. Homme lähme kirikusse hommikul, peale seda Mark'i vanemate juurde külla ja sööma. Täna sain teada ka, et septembri lõpu poole läheme Agnese tuttavatele Chicagosse külla. Seal pidavat väga cool olema ja megasuur shoppingu tänav :D oootan juba, sest mul üks elu unistusi on Chicagot näha. Armastan seda millegipärast juba praegu, kuigi pole seal kunagi käinud. We'll see!

Üldiselt tunnen ennast väga koduselt, vabalt ja mugavalt, ootan juba esimest koolipäeva.

Head und! B

Söögikoht

Jooksule!

Day 1

Hommikust! Minu 5.septembri hommik algas nagu tavaliselt. Tõusin 6.30, käisin pesus, sõin ja istusin autosse, et kooli minna. Ainuke vahe oli see, et SEE KÕIK TOIMUS AMEEERIKAS :D

Lähemalt: Tõusime nii vara, sest Liisal algab iga päev kool kl 7.50. Tunnid ise algavad 8.00, aga Ameerikas väga range koolikord ja hilinemisele hea pilguga ei vaadata. Hilinemine ise on tehtud võimalikult ebamugavaks ka hilinejale: uksed pannakse kinni, hilieja peab sisenema läbi registratuuri ja saab endaga kaasa hilinemisepaberi, kuhu peale on märgitud kuritegu (vähemalt midagi taolist kuulsin ma Agneselt hilinemise kohta.) Endal avaneb mul võimalus hilineda alles esmaspäeval :D (nali, siin ma küll hilinema ei hakka).

Viisime Liisa kooli, käisime läbi Agnese töö juurest, kus paari tema töökaaslasega tutvusin, tegime mõned vajalikud paljundused minu paberitest ja suudusime minu kooli University High School Academy'sse. Kui algselt arvasime, et seal kooli on IB programmi võimalus ja võib juhtuda, et kui läbin sealse 11nda klassi programmi, ei pea Eestisse tulles aastat kordama jääma, siis selgus tõsiasi, et tolles koolis IB programmi pole. Seega pidime minema Lathrup High'sse, chekkima ka sealset programmi ja IB võimalusi.

Vahepeal oli aega, et käia kohvikus ja võtta üks MEDIUM size iced latte (mis oli mega suur) ja 2 kõrvitsa donut'i. Donut'id olid head, aga suhkrused. Kõrvitsamaitse iseenesest on väga kodune.

Peale kahe kooli vahel tuuritamist, olime mõlemad Agnesega totaalselt otsustusvõimetud kumba kooli eelistada ja otsustasime minna külla hoopis Agnese siinsele parimale sõbrannale Jen'ile. Jen on sotlane, kes abielus ja kellel 4 last (2poissi, 2 tüdrukut). Äärmiselt avatud, abivalmis ja lõbus suhtleja. Sõime tema pool oma ise kokkupandud ja poest ostetuid salateid, rääkisime niisama ja katsusime arusaamisele jõuda koolide osas. Jen'i ja Agnesega lobisedes sain ka sõnavarale palju lisa.

Siis käisime pangas mulle Ameerika kontot avamas (kõik sujus hästi). Kui pärast hiljem kaardi kätte sain, siis äratas mu tähelepanu väike tsekiraamat, mis paberitega kaasas oli. Kui Agneselt uurisin, siis sain teada, et ameeriklased kasutavad veel tänapäevalgi suhteliselt aktiivselt tsekimakset, tihedamini töö juures arveldamiseks. (Ja mina arvasin, et tsekid oli kaasa pandud suveniirina vms :D )

Liisa koolist peale võetud, käisime uuesti Uni.Academy's, et kinnitada oma otsus nende kooli kasuks. Kool on minu kodust 2 miili kaugusel (u 3km). Tegu on kooliga, kuhu saab katsetega, seega õpilased väga headele tulemustele orienteeritud, siis loodame, et suudan sammu pidada nendega. Koolis on klassid 8-12 ja mina hakkan käima 11ndas ehk junior'itega. Kool algab kl 8.25 ja lõppeb 15.30. Iga päev on samad 6 tundi. Kolme ainet võtan ma AP (advanced program) levelil, mis põhimõtteliselt on pre-college classes ehk ettevalmistus ülikooliks vms. Need ained on maailma ajalugu, inglise keel ja matemaatika. Lisaks on mul selline tore science klass nagu "Intro criminal sciences", jewelry class ja võõrkeelena valisin hiina keele (valikus oligi kas hispaania v hiina).

Kuna too kool on väike, siis trenni tegemiseks hakkan käima Uni. Academy küljes paikneva Southfield High tiimides. Juba esmaspäeval saangi võrkpalli tüdrukutega trenni teha. (Kergejõustiku trennid algavad alles oktoobri alguses).

Lisainfot ka natuke: Ameerikas on high schoolides spordialad hooajati. Näiteks suve lõpp/sügise algus on ameerika jalgpalli season, sügisel üldiselt cross-country season (kesk- ja pikamaajooks põhiliselt), talvel on vist kossu season ja kevadel kergejõustiku oma (mis tähendab, et kevadel hakkab olema iga nädal mõni võistlus v meeting teiste klubidega). Mis üldse üllatav siin, on see, et kui algab mõne spordiala season, siis võisteldaksegi iga nädal ja erinevate koolide vahel. Seega palju võistlemist ja kogemusi.

Õhtul läksime Jen'i juurest läbi, ta pakkus meile isetehtud chilli-hakkliharooga (väga maitsev oli) ja jalutasime vaatama ameerika jalgpalli võistlust, kus ühes tiimidest mängis ka Jen'i poeg Nathan. Väga lahe kogemus oli ja midagi täiesti teistsugust. Lakkamatult üksteise otsa hüppavad noored kutid, cheerleader'id(kisakoor; mõlemal tiimil oma), orkester, palju kaasaelajaid ja teisi sulelisi karvalisi. Äkitselt otsustas aga seni terve päeva umbes 33 kraadine lauskõrvetav ilm kardinaalselt muutuda. Me Liisaga (Agnes käis WCs) ei jõudnud veel reageeridagi, kui juba tormasid inimesed meid pea et pikali, et pääseda korralikust vihmavalingust. Haarasin Liisal käest ja koos üritasime varju alla saada. Märjaks saime ikkagi ja kui Agnes Jen'iga meid rahva seast üles leidis, siis oli ilm muutumas täielikuks äiksetormiks. Otsustasime minema hakata, enne kui päris torm meieni jõuab ja hiljem katkestati mäng ilma tõttu. Muidugi hakkas 300m enne Jen'i poole jõudmist VÄGA palju sadama.. Hiljem juba kodu poole sõites välkus ja paukus ikka uskumatult kaua ja kõvasti.

Õhtu möödus rahulikult kodudiivanil naispere seltsis, sest Mark sõitis juba varahommikul sõpradega linnast välja dirt bike'ima (kind of motokross vms) ja saabub alles pühapäeva hommikul. Rääkisime veel kaua peale Liisa magama panemist ja nüüd on aeg minulgi lõpuks voodisse minna.

Appi, peaaegu unustasin! Jen'i vanemal tütrel Sophie'l on koduloomas SIIL. Justjust, ma ei tee nalja. Kui Liisa mulle sellest rääkima hakkas, et suutnud ma uskuda. Õhtul Jen'i poole enne jalka mängu minnes, näitas Sophie oma imelooma ka meile. Ja uskuge või mitte. Pisike siilipoiss (pidavat meessoost olema :D ) elas kahes omavahel ühenduses olevas plastmassist (sellised nagu meil hiiretel ja rottidel on) puuris, pealt lahtised, ühes oli jooginõu, sööginõu, pesaalune, teises oli JOOKSURATAS :D :D JAH, siil pidavat iga öö jooksurattal vuhama (ma isegi praegu naeran, kui seda kirjutan :D ), sööb ta kuivatatud ussikesi, kärbseid (vist oli). Kui Sophie oma magavalt koduloomakeselt varjualuse pealt ära tõstis, tõmbus too üheks nõelapalliks kokku ja hakkas puhisema nina kaudu. Sophiet see ei heidutanud, ta võttis siili kätte ja peale pikka kangutamist ning ussidega meelitamist avas kerake enda. Uskumatult nunnu olevus, terava koonu ja pisikeste jalgadega. Muudkui nuusis oma ninaga. (Taustaks: Sophie ei tea kedagi oma tutvusringkonnas kellel oleks siil koduloomaks, too on nende perel juba teine siil, sest esimene suri ära millegipärast. Agnes rääkis, et Ameerikas siile looduslikult peaaegu et ei leidugi ja see siil on saadud ühelt siiliärikalt, kes kasvatabki ja paljundab siilipoisse koduloomadeks. Põnev äri.) Ei tea kas siilid tõesti on kõige õigemad loomad kodus pidamiseks...Who knows.

Tänane päev korda läinud ja sain endale ka väga toreda hüüdnime Liisa poolt: BB (hääldad nagu biibiii). Kuigi Liisa läks alles 4 päeva tagasi 1.klassi, oskab ta oma vanuse kohta väga hästi kirjutada. Minu kohta kirjutas ta täna nii: I like my sister now that i have one :) (sulasin)

Homme juba esimesele shoppingule. Ja üritan harjuda siinsete Fahrenheit'ide, dollarite ja miilidega.

See ya !