FERNWEH: Apple Orchard and today's day

Apple Orchard ehk õunaistandused, mida siin Michigani osariigis rohkelt leida võib, on iga õuna-armastaja unistus.

Käisime seal homecomingu week-end’i pühapäeval kogu perega, Mark, Liisa, Agnes ja vanaisa, vanaema. Peale kirikut läksime lõunat sööma vanavanemate juurde ja sain esimest korda elus maitsta pumpy cupcake’e. Väga magus suutäis oli :D Edasi sõitsime autoga õunaistandusse, mis oli PUNGIL rahvast. Jooksvad ja heinapallide otsas möllavad lapsed, õunasiidri (tegelikult tavalist naturaalset õunamahla kutsutakse siin apple cider’ks) gallonite ja õuna donutsitega vanemad - see oli pilt mis kohale jõudes avanes. Parkimiskohagi leidmisega läks aega.

Istandus kujutab endast väikesi majakesi ja varjualuseid, laste mänguplatse, mõndasid koduloomi, keda läbi aia näha võib, popcorni müügiputkat, siidri ja donutsite maja. JA siis veel LISAKS: Istandus ise on meeletu suur ala täis õunapuid eri sortidest. Eri õunaväljade vahele on ära eksinud ja osad suuuredsuured kõvitsaväljad. Kogu protsess toimub iseteenindusel. Ostad soovitud suuruses koti, maksad selle eest, lähed traktor-rongi järjekorda, et see sind õunapuudeni viiks ja siis muudkui nopid õunu, hop on-hop off’id traktoriga eri õunasortide puude vahel kuni isu täis, kott täis. Siis üritad saada traktori peale, et viimaks tagasi peaplatsile jõuda. Tee peal saad ise ka kõrvitsaid korjata, kuid need kaalutakse lõpus ära ja maksad eraldi nende eest. Kogu traktoriga sõidetav rada oli kokku 2 miili umbes ja seda sai hea tahtmise korral ka jalutada.

Kui ootasime traktori järjekorras, mis kuidagi edasi liikuda ei tahtnud, siis kandsin Liisat süles. Üritasin teha rekorditerekordit 6-aastase lapse kandmises ilmselgelt, sest mida aeg edasi, ja järjekord ikka toppas, seda rohkem hakkasid mu käed värisema :D Lõpuks natukene enne traktorile saamist andsin alla, sest selg hakkas juba tundma andma, samuti õlad. Liisal muidugi oli nalja kui palju :D Kord oli mul seljas nagu ahvipoeg, kord süles nagu koaala, muudkui tiirles ümber minu telje (literallly siis jamh ;D )

Nüüd aga fun part. KÕIK õunapuude alused olid paksult korralikke pirakaid õunu täis, U-P-U-T-A-S lihtsalt. Ja ma ei rääägi siin õuntest, mis juba üleküpsenud või mädad. Supermaitsvad olid kõik mis maas leidus. AGA mida teevad ameeriklased, kes tulevad õunaistandusse õunu korjama. Kõigepealt kaeblevad, et õunapuudel pole õunu. (Jah, need puud ja puude alused, mis kohe traktoritee ääres paiknesed, olid juba tühjaks korjatud.) Aga meenutan taaskord, et kaugemate viljapuude all uputas õuntest. Ameeriklased muidugi upitasid kõik puu otsas olevaid õunu alla kiskuda, mis tundus mulle nii kohutavalt naljakas :D :D "Ei minugi pooolest korjake tooreid õunu puuotsast, jääbki mullle rohkem :D , “ oli minu mõte selle jaburuse peale. Ütlesin ka hostõele Liisale, kes on 6-ne ja ei ulatunud kõrgete puude otsast õunu alla sikutama, et aga korja ja söö neid õunu, mis maas on. Liisa alguses kahtles, vaatas mind imestunult, sest maas olevad õunad on ju MUSTAD.. Aga minuti pärast korjas ka tema osad õunad maast. Vähemalt need, mis ta ära sõi. Vähemalt sai laps küpseid vilju ja minu töö oli vilja kandnud :D (väga luuleline) :D

Kõhud õuntest pungil, kotid täitunud, paar pisikõrvitsat näpu vahel, mahtusime lõpuks traktori peale kogu seltskonnaga. Oli hakanud juba külmaks minema ja kui lõpuks vanavanemate majja naasesime saime süüa värsket õunasiidrit ja suhkrudonutseid :)) mmmmm, mu lemmmikud :) Järjekordne emotsioonide rohke päev oli otsa saanud. Koduteel jäi Liisa nagu karuott tudule ja ka mina ei suutnud silmi kaua lahti hoida. Õuntest jätkus kauakskauaks ja ma pean tõdema, et absoluutselt kõik sordid olid niii mahlased ja maitsvad, et to die for!

Täna siis veidi lühem postitus, aga loodan, et pakkus põnevust :)

Täna muide polnud mul kooli(!!!!!!!), sest enamus public schoolid olid üleriigilise “Election day” pärast valimisjaamadeks muudetud. Nimelt valisid ameeriklased igas osariigis oma osariiki esindavad kubernerid. Taoline valimine toimub iga aasta uuesti. Lisaks valiti uued senaatorid ülemkotta nende asemele, kelle valitsusaeg lõppes.(Taustinfoks: Presidendi ja Vice Presidenti valimised toimuvad iga 4 aasta tagant USAs).

Veetsin hommiku kodus süües, jooksuringil, postkaarte kirjutades ja samal ajal kassi Luluga võideldes, sest talle millegipärast meeldis minu postkaartide peal lebada :D Lõunal viskas Agnes mu ära Somerset mall’i, kus veetsin üksi shopates ligi 7h :D KUID (ei naera!!! :D ) shopping oli väga edukas (esimest korda elus vist võin seda väita, sest tavaliselt inimestele ei meeldi minuga shopata, kuna olen niii aeglane ja lõppkkokkuvõttes midagi ei osta). Sain kõik hädavajalikud asjad ostetud (ja noo mõned mittenii emergency asjad ka :D pardon). Endiselt armastan niiinii väga Urban Outfittersit. See lihtsalt nii coool vintage pood, et seda ei anna isegi sõnadesse panna. Üpris kallis pood ja ühtegi riideeset ma pole sealt veel ostunud vist. Aga kogu muu STUFF mis seal on !!!! I LOVE IT!!! Näiteks täna leidsin sealt shotiklaasid, mis olid tehtud mini purkidest, raamatu “101 places to get f*cked up before you die” (raamat tutvustas 101-te peo-reisisihtkohta ja Eestit ma sealt muide ei leidnud :D ), kokaraamatu, mis õpetas tegema “mug cake”’e (ülilahedad koogid, mis valmivad tasside sees ja kui väga kiire siis mikrolaine ahju pistetuna vaid 5 minutiga!!), ja päeviku pealkirjaga “F*ck, I’m in my twenties - guided journal” :D :D võiksingi jääda kirjutama nendest omapärastest imevidinates, mis seal poes leidub… (Poeketti olen muide ka Amsterdamis kohanud, seega hoidke silmad lahti, äkki tuleb Eestisse millalgi ka ;) ) Premeerisin oma edukat päeva ka Häagen-Dazs’i jäätisega, mis viib keele alla.

Agnes kuulutas selle nädala India toidu nädalaks ja seni on iga päev olnud meil kodus imemaitsvad hõrgutised. Nämm!

Done for today. Jalad ja selg shoppingust valusad ja uniuni suur juba peal. Ilusat kolmapäeva!