FERNWEH: Halloween (soojendusüritused + trick or treat)

Täna avastasin, et olen USAs olnud juba 64 päeva, mis teeb kokku natuke üle 2 KUU !!!!!!!! OMG, mis toimub?!?! Esimene kuu läks üliaeglaselt ja nüüd juba november!!!! :O

Halloweeni soojendus

Ühel reedel, nädal enne päris halloweeni käisime Liisa, Hannah ja Agnesega Detroit’i Zoo’s õhtusel külastusel, kus toimus üritus nimega ZOO BOO.

Tegu oli õhtuga, kus kõik pered, kostümeerituna, käivad mööda 1 miilist rada loomaias ja iga natukese aja tagant läbitakse Station Point, kus saab “trick and treat”ida. Tegelikult poetati sinu candy bag’i igas stationis (stationeid oli kuskil 15) vastavalt stationi sponsorile, kas nänn, komm v pomm. Okeiokei, no bomb, hoopis pop või õun. Kommide example’d oli küll igasuguseid, enamusi ei tundnudki. Lisaks nägin vist esimest korda elus päris elus kobrast ujumas ja käisime läbi troopikamajast, kus maod, sisalikud, alligaatorid ja muud hirmuäratavad olevused pesitsesid. Kõige naljakam oli see, et troopikamajas olid kõigi elukate boksid/akvaariumid/puurid (midaiganes :D ) dekoreeritud vastavalt halloweenile ehk siis puuridest võis leida pealuusid, luiseid sõrmi, surnuaia teemalisi kaunistusi ja palju muud. Nii oli ka madudel ja sisalikel oma halloweeni tähistamine :D (natuke jabur oli, aga oli näha, et on vaeva nähtud).

Mis mind aga iga natukese aja pärast itsitama ajas olid need meeletud hordid kostümeerituid lapsi + nende vanemad :D Üks väike poiss oli üleni peast jalatallani ämblikmees, nägu polnud ka paista. Üks väikemees oli roheline draakon kui ta kostüümi pea tolknes kahe jala vahel ja saba vingerdas iga sammuga tagant poolt. Muidugi käisid pea ja saba eri suunades, mis muutis selle poisi veel rohkem armastusväärseks :) Väga popp oli kogu pere ninja-kilpkonnadeks riietada ja eriti elavalt on mul silme ees ema mesilase kostüümis :D Halloween on tõepoolest üks ameeriklaste armastatumaid pühasid, nagu Agnes mulle ütles, ja inimesed ei hoia end tagasi kostüümide, keha- või näomaalingutega. Ohhjaa eriti creepy’d on need, kellel näomaalinguna 3D asjad külge kleebitud põskedele. Justkui klaasikillud turritaksid põsest välja ja verd tilguks ja võehhhh :D ükskord nägin tervet perekonda sellise põskedega :D päris veider, aga i guess halloweenil nõuab jubedus ohverid :D

Õhtust käisime söömas lahedas linnakeses Royal Oak’is. Käisime stir-fry kohas, kus paned oma kaussi kokku lihad, kalad, juurviljad, kastmed ja kogu kupatus küpsetatakse valmis sinu nina all, ühe suuresuure veskikivi kujulise panni/kuumaaluse peal. Kokk, kes seda tegi oli väga osav ja samuti suhtlusaldis kõigi oma klientidega. Uuris mu tegemiste ja plaanide kohta ning kuidas mulle USAs meeldib. Tegelikult saan paljudelt sarnaseid küsimusi: How do you like it here? on üks põhiküsimusi, mis küsitakse. JA alati ma mõtlen mida vastata, sest “It’s nice here” kõlab lollilt, “I like it here” veel lollimana, “oh, I just love it here” ei kõla minulikult. Mida ma siis vastan? Tavaliselt ütlen: “So far, it has been great” :D ja sellega rahuldutuakse, sest ega tegelikult kedagi ei huvita kuidas sulle Ameerika meeldib. Midagi on vaja ju küsida, et juttu alustada.

Üks teine küsimus, millel ma otsin loomulikku vastust on “Hi! How are you?”, mida küsitakse igas poes, toidupoes ja kõikjal kuhu satud. Ameeriklased vastavad selle peale: “I’m good/great/fine.” ja siis kole kiirel kombel “howareyou?” millele tavaliselt vastust ei oodata enam, vaid jätkatakse oma jutuga. AGA then it’s me… Mulle tundub nii veider sekundi pealt vastu küsida “kuidasläheb”, et tavaliselt magan maha selle murdosa ja ei ütle midagi :D (kuigi viimasel ajal olen hakanud juba õppust võtma vigadest)

Halloweeni pidu

YFU Halloweeni pidu toimus ühel laupäeval, ühe VÕP’i kodus Royal Oak’is. Väljaspoolt ei paistud maja nii suur ja inimesi nii palju seal sees, aga kui pisikese 3h-se hilinemisega (käisime shoppamas :D ) Agnese ja Liisaga kohale jõudsime, siis olid maja KÕIK toad täidetud noortega. Kokku oli üle 50ne VÕP’i, nende hostsibling’i, perepoja ameeriklastest sõbrad ja kes kõik veel :D Pidu toimus nii sees kui väljas, lõigati kõrvitsatele nägusid, mängiti FIFAt keldrikorrusel, UNO kaarte söögitoas, õues kossu ja elutoas oli käsil diivanil istumine ja nalja tegemine. Nii see kui väljas oli tohutult igasugu snäkke ja magusat täis (väga Ameerika!!!!) . Kuna iga külaline oli midagi teistsugust kaasa toonud, siis õhtu jooksul sain ära maitsat kõik vähegi võimalikud toidupoodides müüdavad kunstaineid täis küpsised, cupcake’id, koogid, brownied jnejnejne. Võtsin igast vaid paar ampsu ja kui maitses, siis sõin lõpuni. Väga hulll magusa kuritarvitamine oli too õhtu, aga nüüd ma ei pea vähemalt poes ringi käies neid värvilisi küpsiseid ja muid kahtlasi toite vaatama pilguga “ I wonder how they taste?”, vaid tean , et enamus nendest halvad :D ja ei ostaks kunagi. Tegin Liisa näpunäidete järgi ka oma esimese halloweeni kõrvitsa :)), mis oli raskem kui ma oleks osanud arvata ja võttis tohutult aega (isegi siis kui mul väike kõrvits oli). Valmis ta sai, südametega küll ja halloweeni hirmu kategooriasse ilmselt ei mahuks :D Mis teha, ei oska kurje asju luua :D

Halloweeni peole tuli mulle järgi Roderic, kellega koos sõitsime Pontiac’i (üks kõige ghetto’maid piirkondi siin ümbruses). Soov oli minna Erebus haunted house’i, aga kui sinna ligidale jõudsime ja nägime, et sissesaamise järjekord oli 2 majablokki pikk, üle ülekäiguradade, valgusfooride, siis otsustasime, et ehk Realm of Darkness’i järjekord samas seisus pole. Mis on haunted house küsite? Haunted house’id on enamasti vaid Halloweeni ajaks (oktoobrikuuks) püsti pandud ärid, õuduste majad, kus külastajad käivad oma kahel jalal läbi eri tube mööda kõik horror movie’de fantaasialeiutised: elektritoolid, inim-lihatööstus lindid, hulllud kirurgid, hüperaktiivsed jänesed, mootrsaevennad, hüsteeriliselt üürgavad klounid, libahundid, vampiirid, verest nõretavad pussitajad, kuutõbised, nukutoad jnejne. Kõik toad on eri temaatilised ja moodustavad labürindi taolise liikumise. Iga detail on viimseni läbi mõeldud ja 100% tõepärane. Aga see ei ole veel kõik. Lisaks leidub igas haunted house’i õuduste ruumis päris maskeeritud inimene, kes ajab sind taga, näpistab, hüppab kuskilt välja, ajab sind mootorsaega nurka, ähvardab noaga pussitada või vahib sulle lihtsalt jõllitades otsa :D Kui see kõik kokku panna, siis tuleb ikkka üks suuur kisa mu kõrist välja küll, kui seda labürinti läbima pidin:D Väga lahe kogemus oli, aga ebameeldivaks tegi asja umbes 1,5h järjekord ka Realm of Darkness’i uste taga, õues, jäisel õhtul. Peale haunted house’i, hiljahilja käisime ka hot chocolate’i järel ühes Birminghami Coney Island’is (söögikohad, kus leiad kõike) ja olingi juba ilusti kodus teki all.

HALLOWEEN!!!!!

Halloween toimus traditsiooniliselt 31. oktoobril. Vähemalt 3 ndl varem hakkasid majadele, aedadessse ja puudele ilmuma halloweeni temaatilised hirmuäratavad koledused: luukered uste ees, ämblikuvõrgud puid ja põõsaid katmas, hauaplaadid murust välja upitamas, carved kõrvitsad. Nagu juba eelnevalt maininud olen, siis pretty much septembrist alates on kõik asjad poes “Pumpkin spice”. Siiani parimad asjad mida saanud olen ka siin. Üks õhtu tegime superhea kõrvitsa biskviitrulli. Starbucks müüb/müüs Pumpkin Spice Latte’t (mmmmm). Trade Joe’st (ülilahe orgaanilise toidu pood, kus kogu rõhk nature’il, kõik riiulid on raw wood’ist (külmkapid mitte jah aga ikkagi :D ), kilekotte pole, vaid kasutatakse paberkotte) oleme ostnud Pumpkin Spice Crunchy Granolat (ehk küpsetatud müsli teistesõnadega). Jäätisekohtadest saad tellida Pumpkin Pie ice-cream’i, mis on MINU LEMMIKJÄÄTIS alates päevast, mil seda esimest korda sain (sorry, guys. ma tean, et Premia piparmündi-šokolaaditükkide VAU on endiselt superhea, aga kõrvitsa jääätis….mmmm). Igatahes palju kõrvitsat igal pool.

Reedel peale kooli tahtsin jooksma minna, aga kui Roderic mu koju sõidutas ja õues tõeline torm valitses, siis muutsin oma meelt. Lisaks ütles Roderic, et Chipotle's saab halloweeni puhul 3 dollariga muidu 6 dollarit maksva BURRITO BOWL'i ;D seda võimalust ei saanud ju käest lasta. Kuid enne oli vaja ennast kellekski riietuda, sest ega niisama ka allahindlust ei tehta. Niisiis panin spordiriided selga, tossud jalga ja läksin sportlast mängima, eesmärgiga süüa saada, selmet päriselt jooksuringile minna :D :D lol Plaan läks läbi ja müüja andis meile tasuta joogid ka :)

Halloweeni plaanid olid juba peale Mackinaci saarel käiku Jessicaga umbestäpselt paika pandud, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja päev enne halloweeni pidin neist loobuma.. Niisiis veetsin selle reedeõhtu hoopis kodustega vanavanemate juures, kus käisime kõik naised (Liisa, Hannah ((Jen’i noorim tütar, Liisa vanune)), mina, Agnes, LouAnn (vanaema) väljas “trick and treat’imas”, sõime vahukomme, tegime neist baleriine ja Fred (vanaisa) valmistas mind ette järgmisel päeval toimuvaks UFM (University of Michigan) Ameerika jalgpalli mänguks. Liisa tulil paar päeva varem sellisele vahvale ideele, et ma võiksin riietuda Mary Poppinsiks :) Mõeldud tehtud. Liisa ja Agnes olid nõiad ja Hannah oli “Anna" Frozeni multikast.

Kuidas trick and treatida? - Ainult nende majade uksele on õige koputada, kelle majaesised tuled põlevad. Need majad, mis pimeduses on või tuled kustus maja ees, neisse ei tasu trikitama minna, sest on kaks varianti: A) seal majas said kommid otsa või B) “Me ei oota külalisi” Niisiis: lähed ukse taha, lased kella, koputad, kommidega majaelanik ilmub uksele, naeratab lahkesti, ütled “trick or treat” ja samal ajal täidetakse su kotti juba kommidega. That’s it. Sa ei pea laulma, salme lugema, mõistatusi küsima ega midagi (nagu Eestis mardi- ja kadripäeval). Kas pole mitte kerge viis kommide saamiseks? :D Kahjuks aga pidin tõdema, et peale seda kui olin entusiastlikult koos Liisa ja Hannahga esimese maja ukseni jõudnud ja kella helistanud, muutus halloween minu jaoks. Kui Liisa ja Hannah kottidesse olid kommid poetatud, vaatas pereema minu suunas küsivalt, et mida ma soovin:D Ma siis naeratasin pelglikult, ütlesin kuulsa lause “trick and treat” ja avasin oma koti :D :D :D :D hahahaahahahaahahahaah ma pidin naeru kätte surema hiljem. See NÄGU, see “look”, mille ma pereemalt sain:D :D ma ei oska seda kirjeldada. Seee oli midagi “kasva suureks” ja “you gotta be kiddin me” vahepealset :D aga oma esimesed JA viimased halloweeni kommid sain sealt majast kotti sellegipoolest :D Rohkem ma kotisuud ei avanud. Küll aga käisin koos väikestega uste taga ja vaatasin, kuidas nad hakkama saavad.

Nali oli veel see ilm, mis täpselt halloweeni õhtuks kohale oli puhunud ennast. Sadas esimene LUMI, tuul puhus niiiiiiii kõvasti ja niii külmalt, et peale poolt distantsi ei tundunud ma oma põlvi (jah, ma olin seeliku, paljaste jalgade ja kummikutega Mary) ega huuli ega käsi. Põlastusväärne ilm, ausõna. Osad vanemad sõidutasid oma lapsi ühe ukse juurest teiseni autoga :D “autost välja kogu killavoor, “trick or treat” , kommid kotti, auto poole plagama, täiskäik järgmise ukse alla” OLi ikka naljakas külll seda vaadata alguses, aga kui Poppins oli jääskulptuuriks muutumas, siis oleks isegi nendesse autodesse sooja hüpanud :D

Ausalt öeldes ootasin midagi suuremat ja vägevamat halloweenist, sest muust kui sellest polnud keegi terve oktoobri kuu rääkinudki. Kuid õhtu soojas kodus, nelja seina vahel, koos lahkete vanavanematega ja perega, teetass käes...alati ei peagi ju millegi specialspecialiga välja tulema.

Vanavanemate juures seletas Fred mulle põhjalikult põhi footballi reeglid ära, sest järgmine päev olin minemas kuulsasse The Big House’i (USA suurim jalgpallistaadion) UFM jalgpalli mängule. Sellest mängust ja Ann Arborist kirjutangi juba järgmises postituses ilmselt. Seniks aga on meil kätte jõudnud päris krõbe külmataat ja kolmapäeval käisin esimesel track’i treeningul, mille kohta oskan parema hinnangu anda ilmselt järgmine nädal, kui olen paar korda veel trennis käinud.

Ilusat nädalavahetust! :)