FERNWEH: Eelmine nädal (29.09-5.10)

Hei, sõbrad! Nagu näha, siis pole ma just kõige perfektsem blogija :D Sorry about that. Aga ma loodan teile endiselt pakkuda põnevust ja nalja nende harvade postitustega, mis valmis klõbistan. Nüüd siis hakkan tegema nädala kokkuvõtteid tähelepanuväärsematest sündmustest ja mõtetest. Seekord vaid mõned tähelepanekud üleeelmisest nädalast.

Juba 26ndal septembril algas mu koolis MAP testing, mida viiakse läbi igas koolis osariigis, kaks korda aastas, et välja selgitada milline on eri klassides õpilaste areng. Mina pidin tegema testid U.S History’s ehk siis “social studies”, English’is ja Precalculuses.

Kõigiks kolmeks testiks oli ette antud nii palju aega, kui vaja lõpetamiseks. Küsimuste arv varieerus 35-53ni ja enamasti 2 ainetundi läks nendeks. Nende testide eest hindeid ei saa. Kõige raskem oli minu jaoks English’is MAP test, sest seal pidi ikka tohutult lugema eri tekste/paragraafe/luulet/teaduslikke tekste jne ja valima teksti põhjal vastuste seast ühe õige (valikuid oli tavaliselt kuni 5). Samuti pidi grammatikavigu parandama, lohistama õigeid sõnu ja teadma keeruliste sõnade õigekirja, leidma sünonüüme jne.

Kuna enamus klassist lõpetas minust palju varem muidugi, siis hakati arvutiklassis oma vahel lobisema, naerma. Kuid see pole üldse tore, kui lobisemine toimub samal ajal , kui sa proovid läbi närida inglise keelset armastusluulet saja eri tähendus-tasandiga :D ei ole tore. üldse mitte. Lõpuks kui kuulsin, et tund hakkab varsti lõppema ja mul veel 6 küsimust jäänud, teostasin lihtsalt seda õp. Saare “skimming and scanning” tehnoloogiat ja lasin silmadel tekstist üle käia, valisin ehku peale kõige õigemini tunduva vastuse ja DONE. Pea pidi kärssama hakkama :D

Matemaatika MAP test oli väga põnev ja challenging. Kalkulaator oli keelatud, oma mustandi paber võis olla, kus tehteid teostada. Mõne suurema arvudega tehte juures ilmus maailma algeliseim kalkulaator ekraanile, kuid enamus ikka iseiseise. Päääris palju oli tõenäosuse ülesandeid, millles ma sakin :D AGA igas testis näitas kohe su tulemust, eri kategooriates saadud punkte ja seda vahemikku, mis oli eesmärgiks või kõlblik. Mahtusin iga testiga kõigisse piiridesse, enamuses ülemisse piiri ehk ma loodan, et kõige kehvem ei olnud ja ei tõmba alla meie kooli akadeemilist taset :D

Esmaspäeval (29.sept) torkas mulle pähe, peaaegu juba koduuksest väljudes, et Oiii , täna on ju picture day!!! Ruttu tagasi riidekapi kallale, siuh, säuh riided seljast, uued selga ja kiiruga autosse. Riidekoosluse lõpptulemus ei olnud küll päris unikaalne, aga mis ikka, sest pildistamine olin nagu liinitöö. Next-neeext-neext… Pilte tehti ainult üksi õpilastest ja ainult ülevalt poolt rindu. Ehk polnud ABSOLUUTSELT vahet, mis mul seljas oli :D Nii ma siin õpin Ameerika kooli kohta tasapidi jamhh.

Kirjeldataval nädalal jagas ühes Inglise keele tunnis õpetaja kogu klassile muffineid, kaneelirulle ja ilmselt suhkur-suhkruga saia, sest me olevat olnud kogu kooliaja nii tublid, esitanud tööd õigeks ajaks ja töötanud kaasa. Vot sulle motivatsiooni! Nii armas temast:) (ma võtsin kaneelirulli :D ja kuna ma teadsin, et see on VÄGA ebatervislik, siis ma nautisin igat ampsu :D Sellist lõbu iga päev lubada ei saa :P

Tähelepanek #1: Ameerikas leiab igalt poolt pidevalt raha. Ühe sendiseid, tihti ka 0,25 dollarilisi münte. Ja MITTE KEEGI ei korja neid ülesse. Mitte keegi. Raha lihtsalt vedeleb gym’i riietusruumis, kooli koridorides, poodide kassade juures, tänaval ja kedagi ei huvita. Ma nii palju kui viisakas on olen ikka üles korjanud münte, aga kuna need reaalselt KÕIKJAL, siis no kuulge, mul on vaja ju vahetunnis järgmisesse tundi ka manööverdada loivavate õpilaste vahelt. Nimelt..

Nimelt on minu koolis kõik vahetunnid 4 min vist ehk väga lühikesed võrreldes sellega, millega harjunud olen. Ja tüüpiline keskkooli õpilane minu koolis kasutab kogu selle aja vaikselt ühes klassist teise kulgemiseks. Tüüpiline eestlane aga, lahkub eelmisest tunnist/klassist hiljem kui kõik ülejäänud, kiirkõnniga, nina kehast eest pool, tormab ta järgmise klassi poole, et jõuda sinna varem kui pooled loivajad :D Meet me! :D Mu sõber Roderic alati naerab mu üle, sest minu kõnnitempo umbes 10x kiirem kui tal ning koos mõnesse klassi liikumine on peaaegu võimatu, sest ma avastan ennast alati natukese aja pärast iseendaga vestlemas, olles jõudnud temast mõned meetrid ettepoole :D eks ma üritan harjuda.. Aaa jaa koolist pean vist natuke eraldi pikema postituse tegema + VÕRKPALL- my love!!

Tähelepanek #2: uus trend afro-ameeriklaste seas on punane. See tähendab oma juukseid punaseks toonida, miksida otsi, pool pead, tukk või mida iganes punasega. Jätke meelde ;) Võib-olla peaks ka proovima :D Ja olen paljupalju mõelnud siin oma juukseid lühikeseks lõigata ja proovida, kuidas sobib. Mis te arvate, sõberikud? Muiduu…. pean mainima, et mustanahaliste juuste pikkused(st et VÄGA levinud on kunstjuuksed ja pikendused), stiilid, soengud, värvid, patsid, lokid, keemilised lokid, jnejne vahetuvad nagu sokid. Mul pole õrna aimugi kust nad selle aja võtavad, aga välja näeb küll nagu pool päeva peaks oma juustega tegelema. Väga vinge tegelikult. Ja pooled nende soengutest nii lahedad ja omapärased. Oleks küll mul viitsimist ükspäev soengule nii palju rõhku pöörata…. See on ka üks põhjus, miks ma ennast tihti nagu viimase kalkarina tunnen koolis käies :D Iga päev pead ei viitsi ka pesta ja juuksed juhtuvad olema sellised nagu parasjagu tõustes sätin nad :D Naljakas, vähemalt mulle;)

Tähelepanek #3: meeletutes kogustes lutsutakse eri värvi pulgakomme, kus näts sees on. Minule täiesti ootamatu harjumus ja seda pea kõigi gümnasistide seas olgu siis nooremad või vanemad õpilased. Üks on aga kindel, midagi peab alati suus olema. Olgu selleks näts, chips, pulgakomm, hapuriba, mis iganes (enamasti on selleks näts). Maitsesin siis ka kord ühte haput riba. Siinsed ribad on ikka väga väga värvilised ja väga HALVAD :D Ma olen juba pikaaegne hapude kummiribade austajate hulka kuulunud, kuid ameerika hapudribad on vastikud :D maitsevad kuidagi valesti. Mis teha, ongi üks paha asi vähem, mida süüa meeldib :D

Tähelepanek #4: Nad kirjutavad sõna “number” asemel alati # (hashtag’i) :D Matemaatikas arve kirjutades on ka teisiti. Alates tuhadest eraldatakse komaga tuhandelisi nt. neli sada tuhat viiskümmend kaks tuhat üks sada kirjutatakse nii 452,100 . Okei, jah, alguses tundub loogiline, aga kui kõik komadega numbrid kirjutatakse punktiga( neli koma kakskümmend seitse —> 4.27 või nt miinus null koma kaheksateist —> -.18) ja nulli koma arvudes jäetakse 0 ära, siis ajab ikka segadusse küll. Sama segadusse ajas nende kuupäevade kirjutamine, kus kuu järjekorranr on esimene, siis kuupäev ja aasta. Nüüdseks olen hajunud juba kuupäevaga.

Tähelepanek #5: Nuuskamine on minu koolis tabu. Pigem tõmbame kõik kõva lörina ja põrinaga tati ilusti ninast kurgu üheduskohta, sest nuuskamine oleks ju liiast. Nii toimubki, et alati leidub keegi, kes endalegi aru andmata (v võib-olla just aru andes) suudab väga ebameeldival kombel tati ninast kurku tõmmata. Rien de faire. Muide ka röhitsemine ei ole teab mis tabu siin..

Tähelepanek #6: Meil on klassi/õpikeskkond edmodo.com, mis ühendab õpilasi ja õpetajaid. Õpetajad saavad sinna postitada, lisada materjale ja kodutöid.Ühesõnaga mida iganes teha :D Ja tähelepanek on see, et mu U.S History õpetaja, kes on üks 50ndates kindlasti juba, lisab iga oma kirjutise lõppu ja kodutöö alla “XOXO Ms. Varilone”. Tõlgituna siis saadab õpetaja meile kõigile “musimusi/musidkallid Ms. Varilone” . Viimati teadsin, et seda lühendit kasutavad noored teismelised, kui tahavad eriti nunnud paista :D Eks taolisest nooruslikkusest ole meil kõigil õppida! :)

Viimaks kirjutaksin teile 3ndast oktoobrist, kui mul täitus 1. KUU AMEERIKASS!!! Oli ikkka veider tunne küll :) Selle puhul läksime peale võrgutrenni kogu perega traditsioonilisse ameerika burgerirestorani, kus pakutakse ikka korraliku kvaliteet liha ja friikartuleid. Tellisime eelroaks suure torni paneerituid sibularõngaid. Nii lahe :) Burger maitses hää ja kõht sai KENASTI (väga)täis :D Magustoiduks otsisime välja ühe külmutatud jogurti (frozen yogurt) koha (neid siin meeletult ja palju eri firmasid ka), mis oli lihtsalt TAEVALIK. Kui palju oli seal eri maitseid! ja toppinguid! ja kastmeid! Arvan, et leidsin sealt oma lemmikpaiga ja toidu siin USAs.

Olengi siis olnud tervelt kuu aega juba siin. AEG LENDAB! ausõna :D Tuleb hakata viimast võtma juba kohe praegu, iga järgnev päev. Midagi ei ole kaotada, ainult võita. Ja lõpetaks oma meeletu pika postituse (loodan, et viitsite ikka lugeda nii palju) väikse motivatsioonikõnega kodustele eestimaalastele… Ärge raisake ühtegi hetke oma päevast. Aeg läheb ruttu, silmagi pilgutamata olete jälle mõni sekund vanem. Kasutage oma aega targalt, otsige midagi põnevat igast paigast ja kui midagi ei meeldi või närvidele käib, siis naeratage :D (minu vahetusõpilase ABC)

Olge muhedad ja püsige terved!