FERNWEH: Day 1

Hommikust! Minu 5.septembri hommik algas nagu tavaliselt. Tõusin 6.30, käisin pesus, sõin ja istusin autosse, et kooli minna. Ainuke vahe oli see, et SEE KÕIK TOIMUS AMEEERIKAS :D

Lähemalt: Tõusime nii vara, sest Liisal algab iga päev kool kl 7.50. Tunnid ise algavad 8.00, aga Ameerikas väga range koolikord ja hilinemisele hea pilguga ei vaadata. Hilinemine ise on tehtud võimalikult ebamugavaks ka hilinejale: uksed pannakse kinni, hilieja peab sisenema läbi registratuuri ja saab endaga kaasa hilinemisepaberi, kuhu peale on märgitud kuritegu (vähemalt midagi taolist kuulsin ma Agneselt hilinemise kohta.) Endal avaneb mul võimalus hilineda alles esmaspäeval :D (nali, siin ma küll hilinema ei hakka).

Viisime Liisa kooli, käisime läbi Agnese töö juurest, kus paari tema töökaaslasega tutvusin, tegime mõned vajalikud paljundused minu paberitest ja suudusime minu kooli University High School Academy'sse. Kui algselt arvasime, et seal kooli on IB programmi võimalus ja võib juhtuda, et kui läbin sealse 11nda klassi programmi, ei pea Eestisse tulles aastat kordama jääma, siis selgus tõsiasi, et tolles koolis IB programmi pole. Seega pidime minema Lathrup High'sse, chekkima ka sealset programmi ja IB võimalusi.

Vahepeal oli aega, et käia kohvikus ja võtta üks MEDIUM size iced latte (mis oli mega suur) ja 2 kõrvitsa donut'i. Donut'id olid head, aga suhkrused. Kõrvitsamaitse iseenesest on väga kodune.

Peale kahe kooli vahel tuuritamist, olime mõlemad Agnesega totaalselt otsustusvõimetud kumba kooli eelistada ja otsustasime minna külla hoopis Agnese siinsele parimale sõbrannale Jen'ile. Jen on sotlane, kes abielus ja kellel 4 last (2poissi, 2 tüdrukut). Äärmiselt avatud, abivalmis ja lõbus suhtleja. Sõime tema pool oma ise kokkupandud ja poest ostetuid salateid, rääkisime niisama ja katsusime arusaamisele jõuda koolide osas. Jen'i ja Agnesega lobisedes sain ka sõnavarale palju lisa.

Siis käisime pangas mulle Ameerika kontot avamas (kõik sujus hästi). Kui pärast hiljem kaardi kätte sain, siis äratas mu tähelepanu väike tsekiraamat, mis paberitega kaasas oli. Kui Agneselt uurisin, siis sain teada, et ameeriklased kasutavad veel tänapäevalgi suhteliselt aktiivselt tsekimakset, tihedamini töö juures arveldamiseks. (Ja mina arvasin, et tsekid oli kaasa pandud suveniirina vms :D )

Liisa koolist peale võetud, käisime uuesti Uni.Academy's, et kinnitada oma otsus nende kooli kasuks. Kool on minu kodust 2 miili kaugusel (u 3km). Tegu on kooliga, kuhu saab katsetega, seega õpilased väga headele tulemustele orienteeritud, siis loodame, et suudan sammu pidada nendega. Koolis on klassid 8-12 ja mina hakkan käima 11ndas ehk junior'itega. Kool algab kl 8.25 ja lõppeb 15.30. Iga päev on samad 6 tundi. Kolme ainet võtan ma AP (advanced program) levelil, mis põhimõtteliselt on pre-college classes ehk ettevalmistus ülikooliks vms. Need ained on maailma ajalugu, inglise keel ja matemaatika. Lisaks on mul selline tore science klass nagu "Intro criminal sciences", jewelry class ja võõrkeelena valisin hiina keele (valikus oligi kas hispaania v hiina).

Kuna too kool on väike, siis trenni tegemiseks hakkan käima Uni. Academy küljes paikneva Southfield High tiimides. Juba esmaspäeval saangi võrkpalli tüdrukutega trenni teha. (Kergejõustiku trennid algavad alles oktoobri alguses).

Lisainfot ka natuke: Ameerikas on high schoolides spordialad hooajati. Näiteks suve lõpp/sügise algus on ameerika jalgpalli season, sügisel üldiselt cross-country season (kesk- ja pikamaajooks põhiliselt), talvel on vist kossu season ja kevadel kergejõustiku oma (mis tähendab, et kevadel hakkab olema iga nädal mõni võistlus v meeting teiste klubidega). Mis üldse üllatav siin, on see, et kui algab mõne spordiala season, siis võisteldaksegi iga nädal ja erinevate koolide vahel. Seega palju võistlemist ja kogemusi.

Õhtul läksime Jen'i juurest läbi, ta pakkus meile isetehtud chilli-hakkliharooga (väga maitsev oli) ja jalutasime vaatama ameerika jalgpalli võistlust, kus ühes tiimidest mängis ka Jen'i poeg Nathan. Väga lahe kogemus oli ja midagi täiesti teistsugust. Lakkamatult üksteise otsa hüppavad noored kutid, cheerleader'id(kisakoor; mõlemal tiimil oma), orkester, palju kaasaelajaid ja teisi sulelisi karvalisi. Äkitselt otsustas aga seni terve päeva umbes 33 kraadine lauskõrvetav ilm kardinaalselt muutuda. Me Liisaga (Agnes käis WCs) ei jõudnud veel reageeridagi, kui juba tormasid inimesed meid pea et pikali, et pääseda korralikust vihmavalingust. Haarasin Liisal käest ja koos üritasime varju alla saada. Märjaks saime ikkagi ja kui Agnes Jen'iga meid rahva seast üles leidis, siis oli ilm muutumas täielikuks äiksetormiks. Otsustasime minema hakata, enne kui päris torm meieni jõuab ja hiljem katkestati mäng ilma tõttu. Muidugi hakkas 300m enne Jen'i poole jõudmist VÄGA palju sadama.. Hiljem juba kodu poole sõites välkus ja paukus ikka uskumatult kaua ja kõvasti.

Õhtu möödus rahulikult kodudiivanil naispere seltsis, sest Mark sõitis juba varahommikul sõpradega linnast välja dirt bike'ima (kind of motokross vms) ja saabub alles pühapäeva hommikul. Rääkisime veel kaua peale Liisa magama panemist ja nüüd on aeg minulgi lõpuks voodisse minna.

Appi, peaaegu unustasin! Jen'i vanemal tütrel Sophie'l on koduloomas SIIL. Justjust, ma ei tee nalja. Kui Liisa mulle sellest rääkima hakkas, et suutnud ma uskuda. Õhtul Jen'i poole enne jalka mängu minnes, näitas Sophie oma imelooma ka meile. Ja uskuge või mitte. Pisike siilipoiss (pidavat meessoost olema :D ) elas kahes omavahel ühenduses olevas plastmassist (sellised nagu meil hiiretel ja rottidel on) puuris, pealt lahtised, ühes oli jooginõu, sööginõu, pesaalune, teises oli JOOKSURATAS :D :D JAH, siil pidavat iga öö jooksurattal vuhama (ma isegi praegu naeran, kui seda kirjutan :D ), sööb ta kuivatatud ussikesi, kärbseid (vist oli). Kui Sophie oma magavalt koduloomakeselt varjualuse pealt ära tõstis, tõmbus too üheks nõelapalliks kokku ja hakkas puhisema nina kaudu. Sophiet see ei heidutanud, ta võttis siili kätte ja peale pikka kangutamist ning ussidega meelitamist avas kerake enda. Uskumatult nunnu olevus, terava koonu ja pisikeste jalgadega. Muudkui nuusis oma ninaga. (Taustaks: Sophie ei tea kedagi oma tutvusringkonnas kellel oleks siil koduloomaks, too on nende perel juba teine siil, sest esimene suri ära millegipärast. Agnes rääkis, et Ameerikas siile looduslikult peaaegu et ei leidugi ja see siil on saadud ühelt siiliärikalt, kes kasvatabki ja paljundab siilipoisse koduloomadeks. Põnev äri.) Ei tea kas siilid tõesti on kõige õigemad loomad kodus pidamiseks...Who knows.

Tänane päev korda läinud ja sain endale ka väga toreda hüüdnime Liisa poolt: BB (hääldad nagu biibiii). Kuigi Liisa läks alles 4 päeva tagasi 1.klassi, oskab ta oma vanuse kohta väga hästi kirjutada. Minu kohta kirjutas ta täna nii: I like my sister now that i have one :) (sulasin)

Homme juba esimesele shoppingule. Ja üritan harjuda siinsete Fahrenheit'ide, dollarite ja miilidega.

See ya !