Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Friday, September 19, 2014

Day 3 (2.osa)

Täna on 12. september ja blogimisse tulnud kerge auk. Loodan, et seda enam ei juhtu. Põhjus selles, et 8.september oli esimene koolipäev, millest saan põhjalikumalt kirjutada Day 4 postituses. Kogu päeva tõmblesin ringi ja õhtul korraldasin kooli asju ja õppisin. JAH, õppisin, sest kodutööd tundub minu koolis olevat MEGA palju :/ Aga pikemalt juba järgmises postituses.
Nüüd aga jätk kolmandale päevale. Tahaksin rääkida vanavanemate külastamisest. LouAnn ja Fred elavad keskmisest jõukamas piirkonnas, meie kodust umbes 30min sõidu kaugusel järve(Mark küll ütles, et see pigem tiigike) ääres. Nad kolisid sinna alles pensionile jäädes ehk nii umbes 15 aastat tagasi (loodan, et ma ei eksi faktides nüüd ja edaspidi.). Maja oli väga suur, kolme magamistoaga, valge vaipkattega üle kogu maja. Ameerikas on üleüldse tavaline, et majades pole põrandal mitte vaibad, parkett või kivipõrand, vaid kõigi kontorite, kodude ja muude asutuste põrandad on kaetud (enamasti tumedamat tooni) vaipkattega. Niii tagasi vanavanemate juurde. Nende kodu on väga kaunis ja helgetes toonides, seinad helesinised ja suured aknad alla tiigi poole. Olles tutvunud äärmiselt lahke ja lõbusa vanaemaga, viis Liisa mind üleskorrusele tuurile ja meisterdasime plastiksilindritest pilte vms. Vanaema veedab aega maalides ja ta on super hea käega. Maalimistuba sai kohe mu lemmikuks seal majas, sest oli nii värviline, valge ja helde. Enamus maalid/pildid majas olid vanaema tehtud ja super kenad. Ka meie kodus on paljud seinamaalid just tema loomingust.
Kuna läksime neile külla peale kirikut, siis lõunatasime nende pool. NÜÜD kallid sõbrad tuleb ilmselt teie jaoks midagi totaalselt ootamatut. Teate ju küll neid jutte selle kohta kuidas ameeriklastel halvad toitumisharjumused, näksivad niisama midagi, rasvased toidud, kunstaineid ja maitsetugevdajaid täis…. Minu peres nii ei ole. Lõunaks grilliti kanaliha, seeni, sibulaid, suvekõrvitsa rattaid, paprikat, kõrval oli vanaema tehtud salat (kikerherned, koriander, kurk, tomat, sibul) kõik hakitud imepeeneteks tükikesteks. Joogiks paljas vesi, mitte mingid magusad gaseeritud joogid. Pani ikka imestama küll ja kõik toidud olid imehead!! Vahepeal jõudis koju ka vanaisa. Pikk ja sihvakas meesterahvas. Vanaisa töötas enne pensionile jäämist Ford’i tehases insenerina ja Agnes rääkis, kuidas vahepeal olid nad tööasjus vanaemaga elanud 6 kuud INDIAS, vahepeal LAV’is . Niii lahe!!! Nädala pärast täidavad nad oma eluunistuse ja lähevad reisile Türki ja kui ma ei eksi siis ka Kreekasse. Ehk naudivad täiega oma pensionipõlve :) Magustoiduks oli vanaema teinud pokaalidesse koduaias kasvavatest vaarikates toorjuustu kakaokreemi, tegime ahjus ka minu kaasatoodud lapimaa juustu koos murakamoosiga. SUPER!
Ning jah, vanaemal kasvasid suured vaarikataimed (siin saavad nad kaks saaki suve/sügise jooksul), ka tomateid kasvatatakse oma aias (meil kodus ja just hommikul Agnes korjas valminud tomatid ära). Muide kuna minu pere on religioosne, siis enne suuri söömaaegu pere seltsis loetakse söögipalve, mis on väga armas ja võtab korraks aja maha ning paneb hindama seda aega pere seltsis. Väga tore harjumus minu meelest:)
Natukene pensionäridest USAs: Riiklik pension on siin suhteliselt nigel, su vanaduspõlv sõltub suuresti sellest kui palju oled elu aeg rüganud, sääste kõrvale pannud ja fondides raha kasvatanud/hoiustanud. Paljud lubavadki enadale alles penisonipõlves rohkem luksust ja nautlemist, nagu ka minu host- vanavanemad. Tundub, et nad veedavad oma aega väga aktiivselt. Vanaema maalib, matkatakse, vanaisa on golfis kõva käsi jnejne. Muidugi hellitavad nad Liisat, kuid ei puudu ka õpetlik toon nende hääles. Liisal igatahes on väga vedanud oma vanevanematega. Kingitusi saab ta ka kuhjaga vanaemalt :D
Natuke pärast sööki kutsus Agnes kaasa toidupoodi ja me Liisaga ei öelnud võimalusest ära. Meie pere, nagu ka ilmselt paljud teised pered, ostavad MEGAMEGA suurtest hulgiladudest hulgi asju ette vähemalt terveks kuuks. Liha/kala pannakse sügavkülma. Igapäeva toidud, kiiresti riknevad, ostetakse muidugi tavalistest enamasti samuti megavalikuga supermarketitest (piim, sai, puuviljad). Aga igatahes see pood(pigem nagu ladu), kus me käisime oli hiiglaslik. Veetsime seal üle 1h, ekseldes kõigi nende vahekäikude vahel. Minu jaoks on äärmiselt põnev igat sorti poed siin, sest valikus leidub palju sellist, mida varem nähtud pole. Muide väljaminnes oma suure kaupa täis käruga, kontrolliti iga lahkuva poodleja ostutšekki veendumaks, et kauba eest on tasutud. See ükshaaval kontrollimine tekitas muidugi pikad järjekorrad.
Siis võtsime vanavanemate juurest peale Marki ja sõitsime kodupoole juba. Mark juba nii kogenud, et teab millal tasub (peab) naistega poodi minna ja millal mitte :D Shoppama ei tuleks ta ealeski (Ütles Agnes mulle). :D
Teen eraldi postituse kirikust järgmisena ;) (pildid lisan hiljem, täna õhtul. hoidke kursis siis ennast) :)
B
LouAnn'i kodustuudio

Vanavanemate terrassil, taga (suur)tiik
Tegime neid sulaplastmassi kujundeid :) (vasak on minu oma :D)

Hostisa Mark tegeleb grilliga

Vasakult: Agnes(hostema), LouAnn(vanaema), Liisa (õekene)

Suursuur hulgipood

Tiik

La vie en rose! (Proovisime Target'is prille)

Vanavanemate superkena koduke(vaade magamistoa aknast)


No comments:

Post a Comment