Pühapäevast tahaksin teha eraldi kaks postitust, sest kirjutada on palju ja tegime ka palju. Või tegelikult rohkem minu mõtisklusi teie jaoks, kallid lugejad, nädalalõpuks :) Mul on raske valida millest kirjutada ja millest mitte, seega katsun kõike teiega jagada. Nii palju uut informatsiooni tuleb iga päev. Ja täna võin öelda, et rääkisin terve päeva inglise keeles. VOT :)
Igatahes millest tuleb juttu: siinsest loodusest, ehitusstiilist, kirikus käigust, (host)vanavanematest, toidupoest, autodest, kooli reeglitest, toidust ja siinse kontingendi erinevustest.
Loodus: Täna varahommikul käisin teist korda jooksmas ja avastasin uue super raja enda jaoks. Nimelt natuke maad mööda Nine mile road’i (elan pm selle tänava ääres) edasi minnes pöörab vasakule dirt road nimega Hunter Rd (kruusatee). Tee kulgeb nii umbes 1km+ väga vaikses ja rahulikus naabruses ääristatud kõrgete puude ja ürgsena näiva metsaga mõnes kohas. Nii mõnus! Kruusateedest metsa ääres õhkub minu meelest sellist rõsket õhku, mis joostes jube hea on. Kokku jooksin umbes 5km ja koju jõudes tilkusin ikkagi higist, kuigi proovisin täna normaalsema tempo valida. Ilmad on siin palavad ja seda tunneb ka joostes.
Kui siia tulles arvasin, et kuna tegu meie Eestiga pea samal laiuskraadil asuva linnaga, siis leidub looduses palju sarnast. Ja tegelikult leidubki, siin on lehtmetsad, kuused…, kuid väga palju on hoopis teistmoodi. Näiteks õhtuti ja varahommikul siristavad tirtsud (tuletan meelde, et on september) ja väga valjult. Tänavad on paksult oravaid täis ja täna silmasin meie kodutänavale pöörates kaugel ees hirve, öösiti käivad kahtlased loomade hääled akna taga. Ilmselt pesukarud - neid pidi siin külluses olema (ise pole veel ühtegi näinud).
Majad: Majad on minu piirkonnas sellised kodused, pisemat sorti. Enamasti ehitavad keskmised ameeriklased endale ühekorruselisi maju ja neid kutsutakse “ranch house"’ks . Tihti peale on majal 1 korrus, kuid maa all suur kelder (basement). Maja millel on rohkem kui 2 korrust, kutsutakse “colonial" majaks. Piirkonniti pidigi Agnese jutu järgi erinevad ehitusmallid olema. Igas elamurajoonis töötavad eri planeerijad, kes töötavad välja majademudelid. Enamasti ostetakse valmis maja ja majatüüpe ühes rajoonis leidub tavaliselt paar tükki. Erinevad majad ainult värvi, mõne detaili või sissesõidu poolest. Üldjoontes elatakse sarnastes majades ühe rajooni piires. Sisekujundus on iga pere enda asi juba. Mis mind imestama pani, on fakt, et iga maja omab suurt aeda ja peaaegu igal majal on sissesõidu tee ääres kossukorv (jah, nagu filmis :D . Postkastid paiknevad teede ääres kohe, et postiauto(mis muide pidi olema ainuke auto USAs, kus juht istub paremal pool, et posti saaks kiiremini postkasti toppida) paremini ligi pääseks ja JAH, ka need on nagu filmides.
Autodest: Michiganis pole levinud ühistransport. Koolibussid küll sõidavad, kuid liinibusse pole ma kordagi näinud. Igal perel on vähemalt 2 autot ma arvan (meil tundub, et on 3 :D pole uurinud.) ja nendega sõidutatakse lapsi kooli, trenni, ennast tööle, tagasi, poodi, ühesõnaga KÕIKJALE. Isegi 5min kaugusel olevatesse paikadesse/poodidesse minnakse autodega (heaoluühiskond missugune). Uurisin Marki’i (mu hostisa) käest, et miks siinsetel autodel vaid taga registrinumber on. Vastus: Nii pidavatki olema. Osariigiti nõuded küll erinevad, kuid enamuses piisab vaid tagumisest numbrist.
Kuna kell on juba palju ja homme esimene koolipäev, siis ülejäänud asjadest kirjutan homme peale kooli või lõunapausi ajal. Ühtlasi pean ära mainima, et ameerikaniseerumine toimub täies hoos. Just hetk tagasi tegin oma esimese “brown baggingu", mis tähendab,et pakkisin endale kooli jaoks lõuna külmakotti :D Was fun!
Nüüd tuttu ja edasi kuulete juba hommikul mu seiklustest! Head und! (pildid lisan ka homme, sorry)
Kodutänav Bush
Ainuke dirt road ümbruses. Hunter rd
No comments:
Post a Comment