Day 19 & 20

9/23 : Eile ei jõudnud midagi õppida peale reisilt tulekut, nii palju oli rääkida vanematele. Seega läksin hommikul kooli ilma õppimata. Elasin üle ja loodan, et mata testi sain isegi tehtud normaalselt. Peale kooli teadsin, et võrgutiimil on võistlused ja seega läksin proovima esimest korda välistracki raja. Ilm oli super ilus, üle 20 kraadi kindlalt. Staadion oli algul täis marching band’i liikmeid, kui need lahkusid, sis tulid ameerika jalgpallurid. Lõpetasin just soojenduse, kui üks umbes SEITSMEST football’i treenerist tuli mind ära ajama, arvates, et olen suvaline, ei käi koolis seal ja lihtsalt hängin. Küsis mitmeid kontrollküsimusi, mu kooli, lemmikõpetaja, miks mul treenerit pole, kas ma saan õpilase ID näidata jnejne. Ehk väga naljakas vahejuhtum. Lõpuks leppis ja lasi mul tagumisel rajal edasi treenida. Olla üle 2,5 kuu uuesti kergejõustikurajal ja joosta oli hoopis midagi uut :D peale suvist mandlioperatsiooni (juulis) polnudki staadionile jõudnud (ärge nüüd arvake, et ma trenni ei teinud. Tegin ja päris kõvasti). Samal ajal kui treenisin sain jälgida football kutte tegelemas millegi väga ebatavalisega minu jaoks- nimelt ameerika jalgpalliga :D mis minu meelest koosneb ainult maadlemisest, nügimisest ja haiget saamisest. Võib-olla olen seda mängu veel liiga vähe näinud, et kõrgemalt hinnata. 

Õhtul olime Liisaga kahekesi kodus. Mängisime legodega, tegime niisama lollusi, lakkisime küüsi ja otsisime netist “Dolphin tale 2” filmi, et tookord kinos nägemata jäänud algust vaadata. Aga paraku ei leidnud ühtegi normaalselt versiooni. Siis sättisin Liisa voodivalmis, pesime hambad ja lugesin lohejutu lõpuni sünkroontõlkega eesti-inglise. Sain palju naerda jälle oma inglise keele üle ja kuidas Liisa mind pidevalt parandas :D Nii hea, et ta mul olemas on ikka! 

Üks õhtu jooksmast tulles, oli ilm nii super ilus ja Liisa kiikus meie aias kõrge puu külge kinnitatud kiigel, päike tekitas varje, puud rohetasid ja Mark lükkas aina hoogu juurde, Liisa nautis. Mulle tundus kogu see superamplituudiga kiik väga hirmuäratav, sest see hoog ja kui kaugele kõrgele, pika nööriga riputatud kiik tõusta võib on nagu lõbustuspargi väärne.

Minu esimene jewellery projekt "Pin back project", kus pidime sümbolismi kasutades ennast kujutama, mis teeb sinust sinu. Eks vaadake ise, kas minu pin võiks kokku sobida Beatrice'iga :D (btw selles tunnis peame ka täitma tüütut self-reflection päevikut, nagu seda tegime ka õp.Toomingu kunstitunnis TPLis :D)

Üks õhtu toimus jooksuvõistlus aias. Agnes tegeles operaatori tööga, Mark astus üles starterina. Päris mitu otsa sai siblitud ja kus Liisal alles võhma joosta jätkus.:)

Minu kool, mis on kool kooli sees. Ehk tegelikult on hoone Southfield High oma, aga minu kool University Academy kasutab üht tiiba suuremast public koolist. (Parempoolne tiib minu kool siis)

Veel pilte jooksuvõistlusest. Tagaplaanil meie maja, aias ripuvad kahtesorti võrkkiiged, paremal võib näha ka uhiuut tree house'i.

Kuna postitus esimesest koolipäevas ja sellele järgenavatest päevadest ei taha kuidagi valmida, siis leidsin arvutist pildi ja jagan seda teiega. 

"Beatrice'i esimene koolipäev" (polo'särk seljas, lõunapakk näpus, õnnelik, et kooli saab)

9/24: Pean mainima, kuidas mulle maisevad kõik Halloweeni special toidud, joogid, koogid jne. Lihtsalt niiii head. Kõik on kõrvitsaga seotud, maitsestatud, täiendatatud, niiet minule, kui tõelisele kõrvitsaarmastajale, jagub rohkelt maitseelamusi. Näiteks Dunkin Donuts’is ja Mackinac Islandil sai osta pumpkin (kõrvits) jäätist. Mackinac saarel oli kõikjal ja Pumpkin fugde’e müügil. Starbucksis võid leida Pumpkin Spiced Vanilla Latte’t ja mingi päev ostis Agnes poest Pumpkin crunchy müsli, mis on lihtsalt imemaitsev. Vaieldamatult lemmikmüsli hetkel. Toidust veel teile natuke.. 

Minu söögikorrad tavaliselt: hommikusöök (pole endiselt loobunud harjumusest, et hommikusöök on päeva üks suurimaid ja toitvamaid, nagu see oli ka Eestis): enamasti müsli piimaga või scrambled eggs toast’il või puder või ja soolaga või kaneeli bagel toorjuustukreemiga. Lõunasöögi pean kaasa pakkima, sest juba esimesel koolipäev pani lõhn, mis toidulettidest minuni jõudis, mu peaaegu et oksendama. Siiamaani pole julgenud allkorruse food court’ide lähedale minna, seega ei tea mida täpselt seal müüakse. Eks millalgi pean oma julguse kokku võtma, võib-olla nina pesulõksuga kinnitama ning uudistama minema. Seni aga need toidud, mis õpilased söögisaali toonud on, ei vääri vist isegi pikemaid kommentaare, kui et need on JÕLEDAD. Ausalt ei saa aru, kuidas selliseid asju üldse müüki saab lasta ning veel kasvavatele ja arenevatele noortele. Igatahes lõunasöögiks pakin kaasa tavaliselt salati (väga erinevaid sorti salateid), mingi puu- või juurvilja. Kui olen taibanud müslibatooni kotti pista, siis enne trenni lasen selle käiku. Õhtusöök on 7.30 pm ajal tavaliselt ja alati väga maitsev. Enamasti keedetud juurviljad, liha(kana, hakkliha, kala) ja magustoiduks puuviljad (ananass, melon, arbuus jne). Ehk meie pere sööb väga tervislikult ;)

Koolis söövad koolikaaslased aga kõike, mis kätte juhtub. Tavalised on mini-chips’i pakid, mida tunni ajal krõmpsutada, väga värvaineid täis hapud kummiribad, küpsised, kõrvale juuakse pop’i (karastusjoogid siin). Ja seda kõike teevad ka õpetajad, seega pole imestada, kus lapsed oma toitumisharjumused saavad Füüsika klassis näiteks on sul isegi müügil(vist) kahtesorti kartulikrõpsud, peanut’i pakid jms. Lõunaks ostetakse food court’ist (“imeliselt” lõhnavad) pitsalõik, nachod imeliku pruuni kastme ja sulajuustuga pealt (need kaks on põhilised lõunasöögi toidud) ja  minipakk chips’e. Väga harva võib näha salateid, wrap’e vm tervislikumat. Aga mis ikka..

Kolmapäev koolis oli täiesti tavaline kolmapäev. Tunnid, võrgutrenn, koju jooks, söömine, lobisemine(alati on nii palju rääkida hostvanematega, ulme!), mis vahel väga hilja lõppeb, siis õppimine. Tavaliselt kui õppimine hilja peale (10-12pm) jääb, siis olen niii väsinud, et silmad vajuvad iseenesest kinni ning tihti ehmatan selle peale, kui pea, mis pidi õpikust lugema, ühtäkki lihtsalt vajuma hakkab kuhugi poole:D 

B