Kokkuvõte lennusõidust Frankfurt-Chicago:
Lend kestis 9h umbes (mingi hetk kadus ajaarvestus) ja möödus täielikult INDIA tähe. Terve reisi aja pakuti India toitu (Lufthansal uued suunad vist äris), kord sain valida kanaroa ja köögivilja curry vahel (pakkuge, mis ma küll valisin) ja teine kord oli kas kanapanini taoline moodustis või India traditsiooniline juurvilja pirukas. Kes arvasid, et mõlemal korral köögiviljad läksid pakkusid õigesti :P Esimesel juhul oli curry vist kõige SPICE’isem roog üldse, mis mulle kunagi lennukis pakutud on, teasel söögikorral oli samuti köögivilja plögin kahtlaselt eelneva curry maitsega, aga sellegipoolest maitsev. Niii aitab nüüd söögist, muidu te, kallid sõbrad, hakkate mu kehakaalu pärast muret veel tundma ehk :D
Lennu ajal sain endale ka oma esimese sõbra siin Ameerikas. See (veel)mittekarjuv India tüdrukutirts osutus kuni lõpuni mitteJONNIVAKS, 4 –aastaseks Ninez’iks(vb oli Nines, keeruline igatahes see nimede kuulmine/tuvastamine siin), kes elab oma perega Cleveland’is ja kellele meeldib roosa värv. Vaimustuses oli ta minu juuksevärvist, punasest (väga kulunud) küünelakist, Joanna tehtud käevõrust. Nende isa töötab Ameerikas ja sellepärast on ka nemad sinna kolinud. Nende emaga hiljem jutustama hakates reklaamisin YFU’t ja tutvustasin ennast, sain teada, et ema oma kahe tütrega tuli just 2 nädalaselt puhkuselt Indiast, oma kodulinnast. Väga armas perekond oli, kuid kui umbes 1h veel sõita oli jäänud, muutus Ninez väga koduseks minu seltskonnas, hakkas lollitama, mulle mu juukseid suhu ja silma ja kuhu iganes veel toppima, naeris ja kilkas. Samuti tema väiksem (see karjuv) 2-aastane õde haakis ennast minu külge ja kuni sõidu lõpuni ei jonninud enam kordagi. Nii ma neid lapsi võlun siin :D . Lennuk maandus ja Ninez kallistas mind, tegi musimusi ja ütles et “don’t leave me, don’t go". Niiet ettevalmistus India reisiks on mul nüüd olemas vist emme :D (loodame, et ma nüüd selle musitamise peale terveks ka jään, edaspidi proovin olla külmema pilgu ja jutuga väikeste india lastega.
Sõidu ajal jõudsin ära vaadata ka kaks filmi. Millest üks oli Eestis lähiajal alles kinodesse jõudev “The two faces of January". Film jutustab natuke ajas tagasi minnes üsna ideetu ja näotu loo ühest Ameerika petturist, kellelt tullakse võlga tagasi nõudma ja tema põgenemisest koos noore naisega raha väljanõudjate eest. Filmil puudus minu jaoks see miski, mis paneks mõtlema või siis tegelastega samastuma. Teine film oli klassika ja selleks oli “Ice Age – continental drift", mida ma millegipärast näinud ei olnud veel. Super palju nalja sai ja teguviisilt meenutas isegi nagu loomavalmi, kus loomade kaudu pilgatakse inimsuhteid ja käitumisi. Vist esimest korda leidsin selle pilkenoodi nii tugevalt Jääaja filmist. Film oli inglise keeles küll ja ühele tegelasele luges hääle peale nt Nicki Minaj, aga pean tunnistama, et eesti keel ja eesti andekate näitlejate hääled Jääaja tegelaste suust mõjuvad (veel) praegu minu jaoks koomilisemalt. Igatahes sain palju omaette naerdud :D not weird at all. (parem kui nutmine tho). Seda Jääaja osa soovitan, ei mis soovitan, rangelt kohustan kõigil õnnetutel vaadata. Nautige!
Ps:mandliaugud käitusid väga veidralt kogu lennusõidu!
Niimoodi see lennusõit meil kulges. Ninez magas minu käe peal korraks ja titabeebi nagu ahvipojake oma emme kõhul :)
Welcome to India! vol2 (spicy)
No comments:
Post a Comment