Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Ritsikas 2014/15 Ameerikas

Tuesday, September 23, 2014

Day 14 & 15

Neljapäev möödus suure peavaluga ja kuna võrgu tüdrukutel oli võistlus, jäi trenn ära ja ma saatsin tollele track’i tüdrukule sõnumi. Vastus tuli aga alles hilja õhtul ja seega ma lihtsalt skype’isin koolis üle tunni aja emme, issi, Georgiga. Paljupalju oli rääkida ja need vähesed, kes veel kooli peal ringi uitasid vaatasid mind ikka väga veidrate nägudega eesti keeles rääkimas. Muide nende arvates on meie keel väga kiire, kuigi ma ütleksin nende kõne kohta sama…hmm või on asi nende halvas(kiires) diktsioonis. Ei tea veel, aga uurin välja. Unustasingi ennast skype’i otsa ja kui kirjutasin Agnesele, et hakkan koju jalutama, siis sattus ta parasjagu minu kooli läheduses olema, niiet sain autoga koju. Nuputasime, mida õhtuga peale hakata,sõime ja otsustasime, et puhkame kodus lihtsalt. Peale sööki jäin korra isegi magama oma voodis.

Söögiks tegi Agnes väga lahedaid sweet potato (bataat) viile ahjus. Viiisid keele alla..Muide üks naljakas komme, mis Ameerikas on. Nuga ei kasutata söömisel (ainult siis äärmisel juhul, kui mingi vägaväga kõva grill-lihatükk vms), kõik vajalikud toimetused taldrikul tehtakse ära ainult kahvliga. Minu jaoks alguses väga harjumatu, eriti pisikeste toiduterade(kikerherned, sibul jne) kätte saamisel. Aga ma arenen!

Üles ärgates hüppas Liisa juba keksu õues, Agnes koristas terrassi ja liitusin ka mina nendega. Keerutasime hularõngast, hüppasime keksu ja hüppenööriga, mängisime tänava peal kalameest ja jalutasime veidi kodu tänaval, rääkisime juttu jpm. Õhtul lugesin taaskord Liisale unejuttu "Printsess Miniminnist ja lohe Justusest”. Nii läkski, et neljapäeval ma otseselt trenni ei teinud, veetsin aega pere seltsis ja puhkasin. Super tore oli! :)
Raamatukogu

Vasakul pea ainuke kortermaja siin linnas, korterid pidid olema päris luksuslikud, aga maja vana.

Mehhiko toit

Kino sissepääs

Elevil lapsed

Kino seest :D

Kinos oli väga palju indialasi. Polegi neid nii hulgi veel kohanud siin (kui väljaarvata mu Frankfurt-Chicago lend :D ). Hiljem avastasin, et kui meie Eesti kinodes on tihedamaks muutunud vene filmi, siis siin kino lastakse ka Bollywoodi filme. Seega pole midagi imestada, et kino puupüsti indialasi täis oli.

Donkin Donuts'i jäätisekookide valik. VÄRVILINE 

Ahjaaa, koolis räägivad kõik viimasel ajal “homecomingust”. Toimub see oktoobri keskel (vist) ja kui te arvate, et tegu on fancy peoga nagu seriaalides ja telekates näidatakse, siis meie koolis pidi see teistmoodi olema. Esiteks on meie koolil suuremad peod koos Southfield High’ga, sest oleme liiga väikse õpilastearvuga iseseisvaks peoks. Teiseks naerdi mind kohe välja, kui uurisin millist kleiti kantakse ja kas date kutsub su ballile. Öeldi, et “eieiei, seal pole mingit ballroom dancingut. Riietu nagu läheksid klubisse. :D Võite aimata kui suureks muutus mu ehmatus sellise jutu peale. Eriti veel peale seda, kui üks tüdrukutest kurtis, et iga aasta siseneb ta peole korraliku, sätitud soenguga ja peolt lahkudes on kõik juuksed ja riided seljas segamini :D okõuu, mul pole õrna aimugi, mis seal toimub, seda enam, et pidu on koos tavakooliga :D We’ll see!

Kevadel toimub prom pidi olema aasta kõige pidulikum, kuhu minnakse tõepoolest (nagu filmides) oma date’iga (kaaslasega). Promile saavad minna kahjuks ainult seniorid ehk ma pean lootma, et mõni senior, mind endaga kaasa kutsub. Ainult siis saan osaleda..

Reede, 15. päev, mis tähistab ühtlasi minu 2 nädala täitumist USAs, kujunes hooopis hooopis teistsuguseks kui olin osanud arvata. Hommik algas nagu ikka. Kiirekiirekiiire, sest kui mina õigel ajal autos ei istu, jääb Liisa minu pärast hiljaks. Temal algab kool kell 7.50. Olen juba peaaegu harjunud, et pean oma lunchbag’i kaasa haarama hommikul, seega söögita pole veel jäänud. AGA anyways. Enne lõunat kirjutas Agnes ja küsis kas tahan lõuna ajal temaga välja sööma minna. Uurisin siis klassikaaslastelt, et kas vajan eraldi luba kooli alalt lahkumiseks ja tõepoolest. Selleks, et saaksin lahkuda koolist pidi Agnes tulema kontorisse/või helistama ja küsima mind ära. Mõeldud, tehtud. Kell 12.10 istusime juba autos ja sõitsime lõunatama. Ootamatult teatas Agnes, et küsis mu ära ka jewellery klassist ehk meie lunchbrake kujunes pea 1,5h-ks :) Käisime super maitsvat mehhiko toitu söömas ühes kiirsöögikohas, too päev paistis päike, istusime ja lõunatasime väljas, päike kõrvetas nägu, kleidi väel oli palav olla… Mida veel tahta! Saabusin kooli tagasi täpselt õigel ajal, käisin veel criminal science’is, kus vaatasime ühte dokumentaalfilmi sarja päris juhtumi lahendamisest. Peale kooli käisin oma 3.(?) võrgutrennis, kus läks üllatavalt hästi, tunnen ennast juba nagu päris tiimiliige ja tüdrukud ning treener on kõik väga toetavad . 

Peale võrgutrenn jooksin kibekiiresti koju 3km, pesin, sõime õhtust Agnese ja Liisaga ja kimasime At & T poodi, et uurida kuidas mu telefoni nr USAs tööle saada. (Jah, tõepoolest. Selle kahe nädala jooksul oleme mulle saanud küll SIM-kaardi, numbri ja kõnepaketti, aga kuna mu iPhone otsustas, et lukustab enda ära ning jääb igavesti Eesti operaatorit ootama, siis polnud siiamaani saanud kellelegi helistada). Nüüd siis veetsime puupüsti täis telefonipoes pea 20min oodates, et lõpuks teada saada, et and ei teeninda meid. Tol õhtul tuli iPhone 6 just välja ning ülerahvastuse tõttu läksime mulle vajalikku telefoni ostma BestBuy’sse. Seal oli samuti rahvast, kuid seekord me alla ei andnud ja 30 dollari eest (umbes 23 euri) sain omale telefoni, mis esimesel pilgul näeb välja täpselt nagu BlackBerrry :D ainult et ilmselt sada korda algelisema süsteemiga.. Kõlbab küll! USAs koosneb pea iga telefonipakett “unlimited texting”’ust, sest siin on kombeks kõigile SMS’ida ja tihti. Nüüd olen siis ametlikult liitunud SMS maailmaga. 

Kogu nädala olime plaaninud kinno “Dolphin tale 2” vaatama minna, kuid kuna telefonijahil läks (nagu Ameerikale kohane) liiiiga palju aega palja telefoni ostmiseks, siis olime oma seanssile valitud kinos juba hilinenud. Kuna Liisa terve nädal ainult selle nimel elanud oligi, siis otsustasime minna lähedal asuvasse kinno siiski seda vaatama, missest, et film juba pea 1h aega käinud oli :D Minu ESIMENE KINOS KÄIK siis USAs;) Hoone oli suur, istmeid palju, maja ise väga vana, istmed atrofeerunud, kino hall’is sai osta eri sorti popcorni, nagu kinos ikka. Film oli inglise keeles ja sain pea kõigest aru. Film ise oli südamlik, veidi liiga näideldud/võlts/ebaloomulik minu jaoks. Peale kino läksime jäätist sööma Dunkin Donuts’sse :))))) Sõin vist selle maamuna parimat jäätist “Kõrvitsajäätist” ja šokolaadimündi oma. Kuna oli õhtu, olime peaaegu ainukesed ja kuna Liisa nii nunnu on, siis müüjad kinkisid eri sorti donutse meile kaasa :D Terve päev oli mul tuuuumapeavalu, mis ei möödunud isegi peale magusalaksu. Alles magama heites sain valu kontrolli alla. Ise kahtlustame, et peavalu tekitab koolis valitsev pidev müra… We’ll see!

Järgmine postitus juba Mackinak Island reisist koos teiste YFU ülemaailmsete vahetusõpilastega.

Olge magusad! 

B



No comments:

Post a Comment