Jõudsin kohale õigel ajal (jah, hostperega ei hiline ma peaaegu et kunagi :D ). Muidugi olen ma ainuke eestlane Oakland field alal ja kui riigiti tõusid õpilased püsti ja hõiskasid oma keeles tere hommikust (okei, ma liialdan. Enamus VÕP'id ((vahetusõpilased)) tundusid väga vaoshoitud ning malbed; mingit hõiskamist ei olnud, enamusi polnud kuuldagi), siis sain mina "Tere hommikust!" öelda uhkes üksinduses. Vot nii!
Siis jaotati meid gruppidesse ja toimusid erinevad arutelud eri olukordade, murede, nippide jne teemal vahetusaastal. Meie grupijuht oli vanem meesterahvas Jim ja temal juba juttu jätkus. Lõunasöögi ajal sain siis süüa oma esimese hot dog'i USAs(polnud just väga maitsev), väikse paki kartulikrõpse (neil on siis erilised minipakid, mis ongi toidukordade kõrvale mõeldud. Minu koolis söövad väga paljud lõunaks just ühe sellise pakikese chipse) ja esimesed Ameerika stiilis küpsised (sellised õlised, pehmed, magusad, choco tükkidega). Rikutud ma olengi (nali, pole asi tegelikult hullu midagi)!
Üldiselt said vajalikud reeglid, soovitused, nõuded üle korratud ja meenutatud. Väga õigel ajal kusjuures, sest osade reeglite/soovituste tàhendus ja tähtsus jõudis alles nüüd kohale, kui olen USAs olnud täpselt nädala. Kõik VÕPid olid suht uimased, loiud, väsinud nägudega ja väristasid jalga. Uni ja unisus pididki olema VÕPide vaenlased üleüldiselt, sest kuna aju peab pidevalt nii palju tööd tegema teises kultuuris elades, siis mingi hetk on ka temal puhkepausi vaja. Sellest siis see unisus. Minul on väsimusega enam-vähem. Alguses polnud probleemi, kuid nüüd, kui esimene koolinädal seljataga, siis leian ennast tihti mõtetega magamisest.
Igatahes, aega teiste õpilasega suhelda nagu väga ei olnudki, tulime, kuulasime, sõime, kuulasime, rääkisime ja lahkusime.
Agnes ja Liisa tulid mulle järgi, käisime ühes kaubamajas väiksel shoppingul, mille sooduskupongid hostemal olid. Siin saabki igal ostul uued sooduskupongid, pakkumised SPECIAL JUST SULLE, et ikka rohkem ja rohkem tarbitaks. Kupongid juhivad su elu. Kui mitte elu, siis vähemalt su poodide valikut. Agnes rääkis, kuidas leidub üks saade, kus ostetakse megapalju asju kokku mitme tuhande dollari väärtuses ja siis, oskuslikult kasutades kõiki olemasolevaid kuponge, saadakse kogu kaup põhimõtteliselt paari dollari eest. Võib-olla peaks minagi mõne tarbimiskultuuri nipi ära õppima...
Koju jõudes tegime Agnesega supermaitsva salati ja kõht täis, sättisin ennast kiirelt korda, et jõuda oma esimesele Ameerika koolipeole (niigi olin hiljaks jäänud juba).
Ma lihtsalt pean teile rääkima peost!! Pidu toimus kooli võimlas, dekoreeritud saalis, valju muusika ja TANTSIVATE noortega. Terve peo käis räppmuusika (Randinile oleks see pidu meeldinud), hip-hop muusika ja KÕIK tantsisid. Mis kallid sõbrad, on midagi väga haruldast Eesti pidudel (tuletan meelde, et siinsel koolipeol on kõik meelemürkideta). Vähemalt pooltel lugudel olid oma kindlad liigutuste kombinatsioonid juures ja kõik neid ka tantsisid üheskoos kokkusurutuna. Osad õpetajad olid kohal ja direktriss (meil on ülimalt kena direktriss, pean seda mainima), turvamehi leidus paar tükki samuti. Ühistantsud meeldisid mulle enim, sest tekitasid äärmiselt ühtse tunde. Aga...
Põhiasi aga on TWERKING ja seda selle kõige ehedamas, metsikumas mõttes. Neile lugejatele, kes ei tea millega tegu:
Twerking- the act of moving/ shaking ones ass/buns/bottom/buttocks/bum-bum in a circular, up-and-down, and side-to-side motion. (From Urban Dictionary)
Igatahes iga twerkimis loo esimstel nootidel käisid ringi poiste grupid, et leida endale tüdruk, kes nende ees twerk'iks. Minu sõbrannad suutsid, mind selles osas päästa iga kord, kui keegi lähenema hakkas, niiet I'm fine :D Üldiselt elati kogu tegevusele valjult kaasa ja kuna see on osa siinsest kultuurist, siis pole see midagi taunitavad ega veidrat. Isegi direktrissi ees jätkati. Kui tekkisid juba liiga suured grupid ja sisemusse võimatu näha oli, siis kas õpetajad või turvamehed läksid taskulambiga gruppi lahutama. Kogu pidu oli täiesti kontrollitud. Peale esimest ühistantsu asusin ka mina hoogsalt tantsima, kuid ega see muusika siin kergete killast ole. Läks ikka veidi aega, et sisse elada. Olin pea kõigist tüdrukutest pea jagu pikem, seega natuke veider oli..:D
Marki tuli kella 10ks järgi ja nüüd olengi kodus, magama heitmas. Tänaseks olen veetnud USAs natuke rohkem kui nädala ja mind valdab ainult suur rõõm, sest tean, et nii palju ootab veel ees, uued kohad, olukorrad, inimesed, sõbrad ja minu eest hoolitseb mu armas hostpere, lähedased Eestist alati toetamas:)
Viimane nädal on olnud üüberkiire ja tihe, palju segadust koolis tunniplaaniga ja kodutööga, kuid nagu mu hostema alati ütleb: "Kuidas sa elevanti sööd? - Tükk tüki haaval." Järkjärgult proovin ka mina sisse sulanduda võõrasse kultuuri, leida sõpru, laiendada sõnavara ja leida püsiv treening :)
Ilusat päeva/õhtut!
B
Kooli võimla dekoratsioonid
Oma pidulistega
No comments:
Post a Comment